Imagine.

On selline mõnus kergelt sügisene esmaspäeva pärastlõuna. Päike paistab ja puhub veel üsna soe tuul ja kõik on üldse kuidagi.. hea.

Haarad kuurist kartulikorvi ja käpa ning lähed koos koeraga majast mõnisada meetrit eemale kartulipõllule. Võtad paar pesakonda kartuleid, vahepeal rohutuuste koerale loopides, kes need särasilmil õhku hüpates kinni püüab.Korvis juba paras ports nunnusi, sirutad selga, pühid käeseljaga üle otsaesise ning astud kartulivagude vahelt välja. Koer heidab sulle kurva pilgu sõnumiga "Noh, kõik või? Rohkem ei mängigi?"
Enne kui põllu juurest lahkud, haarad kaasa ka mõne kaalika ja ühe sibula. Jalutad vaikselt maja poole tagasi, mõeldes, et mida sul veel täpsemalt vaja läheb "Paar küüslauguküünt, sool, pipar, suhkur, kabatšoki jaoks vein, hmm, punane oli vist lahti......"

Suundud kartulikorviga otse välikööki, teed pliidi alla tule, tood toast vajaliku atribuutika ning istud kollasele toolile ja hakkad katruleid koorima(Kraapima, sest värsked ju). Puhastad ära ka kaalikad ja lõikad nad mõnusateks suupärasteks kuubikuteks ning kallad potti, kus väike õlitilk juba põhjas särisedes ootas. Lisad veidi suhkurt ja soola ning jätad siis vaikselt hauduma. Tõstad ka veekannu tulele ning haarad lauanurgalt käärid ja lähed teise aianurka piparmündi järgi. Teel ette jäänud õunapuult võtad ka ühe suure punase õuna, mis on sellel aastal kuidagi eriti mõnusalt mahlane ja hea. Paned paar puud pliidi alla lisaks ning topid piparmündi teekannu.

Nüüd on väike paus, seni kui kaalikas haudub. Seega on sul veidi vaba aega, tood omale toast viimase Maalehe ning sätid end taas kollasele toolile mugavalt istuma. Loed läbi paar artiklit mingitest eurotoetustest ja vabadest rahadest, mida ei suudeta kuhugi õieti paigutada. Vahepeal segad kaalikaid, paned mõne puu juurde, tõstad ka kartulipoti tulele ja puhastad ära kabatšoki(Tegelikult vaid pool, sest kes ikka jaksab poolemeetrist hiiglast ühe korraga ära süüa, pealegi ei mahuks see ka ühekorraga pannile.)
Võtad taas istet oma kollasel toolil ja jätkad lugemist. Artikkel nn sinilehmadest, keda Eestis on vaid ligi 50 ja kellest 23 on siinsamas külas vaid umbes 4 km kaugusel heinamaal rahulikult rohtu söömas.
Koer on tulnud ka vaatama millega sa tegeled ja sätib end pliidi ette kerra.

"Ahah, vesi hakkas keema," tõused ning kallad keevat vett teekannu, õu täitub mõnusa piparmündilõhnaga. Tood omale tassi ja valad kuuma teed. Paned Maalehe kõrvale ning istud niisama. Väljas hakkas sadama, aga sina oled sooja pliidi ääres ja katuse all. Istud vaikselt oma kollasel toolil ning kuulad kuidas vihmapiisad rahutult katusele koputavad ja ainuke mõte, mis pead läbib on "Mõnus!" Naudid täielikult seda hetke. Lihtsalt istud ja naudid.

Hetke pärast tõused ja paned kabatšokikuubikud pannile, maitsestad soola, küüslaugu, pipra ja veiniga ming tood sahvrist ka hommikul valmistatud guljaši pliidile sooja.

Möödub veidi aega, vihm jääb üle, päike tuleb taas välja. Õhk on mõnusalt niiske ja värske, levib ka värske küüslaugu lõhn.

Katad laua. Valid viljapeadega kaunistatud taldrikud, ja rukkililledega teetassid.
Nii, siis veel leib ja värsked oma aia kurgid ja tomatid ning lähed sööjaid otsima.
Isa ehitab puukuuri. Lähened, jääd ta kõrval seisma, naeratad ja kutsud lõunale. Seejärel lähed maja taha, kus ema peenarde vahel põlvitab ja maasikataimi istutab. Kordad sama tegevust, mis hetk tagasi kuuri juures.

Istute lauda, valad neile kuuma piparmünditeed ja tõstad ette suure hunniku värskeid keedukartuleid- kaalikat - kabatšokki ja guljaši ning soovid: "Jätku leiba!"


Tunne on hea, kuigi üsna sügisene juba. Naudid omatehtud sööki ja ohkad rahulolevalt.

Ütleb kõik?

Kiisu: "Gini?"

Helen: "Keppi tahaks... Aga Gin käib kah."

Glenn Frey - Ive got mine.

Ära karda aeglaselt edasi minemist, karda paigalseismist.

Ma tean, et see kõlab ekstraülitobedalt, aga nii hea on tööl käia.
Ei ma ei ole hulluks läinud.(Kuhu mul ikka enam minna on eks :D)
Lihtsalt, liiga pikalt olen kodus olnud ja hea on midagi kasulikku teha. Ja hea on olla kuskil mujal. Ja hea on, et selle kõige eest ka raha saab :D:D



Tegelikult tahtsin ma täna seda öelda, et ma tahaks oma suveplaane teostada ja mul oleks abi vaja.

- Ma tahan kuhugi rappa minna.(Mis? Raba. Mille? Raba. Mida? Raba. Millesse? Rabasse, rappa. Milles? Rabas. Millest? Rabast. Millele? Rabale. Millel? Rabal. Millelt? Rabalt. Milleks? Rabaks. Milleni? Rabani. Millena? Rabana. Milleta? Rabata. Millega? Rabaga.......... Rappa noh! :D) Pildistama ja niisama kolama. (Marjule võib ka)

- Ma tahan Pärnusse minna. Pildistama ja niisama kolama. (Iseenesest võib Pärnu asendada ka mõne muu mereäärse linnaga, nt Haapsaluga. Kuigi eelistaks Pärnut siiski.)

Mhm, need kaks on põhilised. Teisi ei hakkagi siin üles lugema. Need on sellised väiksemad soovid, mis ajapikku nagunii täituvad. Noh mere äärde, mere äärde ja veelkord mere äärde on kindel ju! :D
Palju-palju tahaks ringi liikuda tegelt ja igalpool käia, sest suvi läks ju aia taha. (Siiski, piirangutega, sest päris maratonijooksjat minust ei ole veel.)
Põhiline eesmärk on pildistamine, sest mul on ideepank, mis vajab täitmist. Küsi, kui täpsemat infot tahad :D


Igaljuhul, ideed ja ettepanekud on oodatud.



Mjäu, järgmise korrani ;)

Little out of touch, little insane, it's just easier than dealing with the pain.

Ei viitsi väga kuulata seda, et kõik saab kordakordakordakordaaaaa. Ma tean, et saab. Kunagi saab kõik korda. Ma ei tõrju teid eemale, ma lihtsalt ütlen, et no proovige aru saada minust ka veidi eks.

Peaks kõik asjad paika panema, aga ma ei taha, sest see nõuab liialt palju mõtlemist. Seda tehes peaksin liialt palju tegelema asjadega, millest tahaks eemale hoida. Aga ei, mul ei ole mingeid lahtiseid otsi, ei ole. Kõik on selge ja kõigel on piir. Lihtsalt, osad asjad vajavad veidi.. silumist? Ja kindlat paikapanemist. Üks lause ütles üht ja teine lause hoopis midagi muud eks? :D

On kaks inimest, kelleta ma praegu ei suudaks olla. Kaks toredat sõpra. (Jep, sõpra!)

Ma ei hakka nimesid avaldama, pole vaja kõigil teada, äkki varastavad ära ka veel :D Pealegi, pole oluline kes just täpselt. Oluline on, et nad olemas on. :) Väga kahju on aga sellest, et need, keda ma tegelikult enda kõrvale ootasin.. et need on kadunud. As always, julgen öelda. Ma olen harjunud sellega, unustage ära :)

Oeh, ma tahaks tegelikult nii palju öelda, aga ma ei saaaa ju. On asju mida teab üks ja teine ja kolmas, on asju mida teavad kõik ja kindlasti on midagi, mida ei tea keegi. Ja kindlasti on midagi, mida teab vaid üks ja mida polegi vaja kellelgi teisel teada. :)

Üldiselt, kui huvitab, siis palun väga, tule uuri elu. Ma ei aja kedagi ära, ausõna ei aja. Õige lähenemine on oluline.

Siiiiiis tahaks ma öelda Triine Sulle - aitäh! See oli nagu lihtsalt superluks, mis sa tegid ja see oli täpselt see, mida ma vajasin. + „Life works in mysterious ways.” Lause, mis tollel ööl palju kordi kuuldud sai.

Jah, ma ei oleks praegu see, kes ma olen, kui te poleks mu jaoks olemas olnud. Loodan vaid, et ma teist ilma ei jää jälle, eks :) No pressure tho’, u know it.

Hmm,

Alustasin hiljuti ühe plaani täideviimist ja ma olen nii uhke enda üle! Ma olen enam kui kindel, et see õnnestub mul. Ja õnnestub esimesel katsel. Kättevõtmise asi, teate ju küll. Ainuke asi mis võib nihu minna on ka midagi sellist, mis minust absoluutselt ei sõltu ja seega kui see juhtub siis tuleb lihtsalt sellega leppida.

Seekord tulid ekstrasegased laused, sorry ´bout that. Suutsin endast märku anda, see on vast põhiline?

(Lause pealkirjas on fraas Soul Asylumi Runaway Trainist jah)

Forever and ever - Fuck it, mitte miski pole igavene.

Over and out,

Kiska.

Thoughts.

Terminaatori "Kuutõbine" sobib fiilinguga.

..just to throw it away.

Mitte miski ega mitte keegi teine ei ole väärt rohkem, kui SINU enda elu. Vol2

Hetkeline nõrkus vaid - ma loodan.

Mõte nr 1: Kuidas saab nii, et üks inimene muudab NII palju?
Mõte nr 2: Kuidas Temata hakkama saada?
Mõte nr 3: Kuidas üldse kunagi kedagi uut armastada julgen?
Mõte nr 4: Kas Talle see tõesti midagi ei tähendanud, mis meil oli?
Mõte nr 5: Kuidas ma varem ei märganud, et midagi valesti on?
Mõte nr 6: Mis ma valesti tegin, et ta mulle nii tegi?
Mõte nr 7: Kas ma ei pööranud talle piisavalt tähelepanu?
Mõte nr 8: Miks ta nii tegi?
Jnejnejne, see oleks lõputu vist.

Ja põhiline on siis midagi taolist: Kas ma pole tõesti natukenegi ausust, truudust, armastust väärt??


Ei ole just kõige rõõmsamad mõtted onju..
Tule karju minu peale, kui soovi on või laena õlga, millel nutta. Aga ela välja! :)
Ei ole mõtet kõike enda sisse koguda ja lihtsalt piinelda. (Kogemused olemas- ei ole üüüüldse hea mõte nii teha)
Kui Tema suutis lõhki rebida Sinu südame, siis ta ei ole Sinu pisaraid väärt.
Kui Tema suutis purustada teievahelise usalduse, siis pole Ta ise midagi väärt.
Kerge on öelda küll nii jah.. :)


// For all the broken hearts out there ;)

Eripühendus K-le.

________________________________________

PS! Üsna keeruline on SIIA segapuntrasse ise sattuda, veelgi enam eripühendust saada. Selleks peab minul olema aega ja veelgi enam tahet ja inspiratsiooni, et midagi kirjutada. Ja Sinul peab olema tahet ja julgust ja soovi mulle seda inspiratsiooni pakkuda. Ülimalt hea on mingit teemat lahata muideks. Isegi kui mul endal kogemused puuduvad, siis on hea pakkuda ja arvata, et mis ja kuidas võiks olla. Mii laiki :p. Seega ootan uut inspiratsiooniallikat.
PS2! Üsna kerge on mind kätte saada. Kui puuduvad muud kontaktid(MSN ja Orkut ja mobiilinumber ja kodune aadress:D?), siis kommenteeri postitust ja saadki mu kätte. Lihtne!

World, what U got 4 me?

Seekord ei ole keegi mind siia kirjutama saatnud. Tulin ise. Ja põhjuseks on see, et ma tahaks midagi öelda. Hmm, jälle?

Tahaks öelda eelkõige seda, et eilne õhtu oli hea. Ma ei räägi sellest tunni pikkusest ootamisest, TIGU! :D
Tahaks vägagi korrata, tahaks veel jalutada mööda üsna öist Lasnamäge, tahaks veel palju-palju tuttavaid näha. Ja nagu arvata oli, siis kõige lihtsam on lihtsalt ühe koha peale seisma jääda ja kohe on kõik igasuguseid nägusi täis. Järgmine kord võtame veidi veelgi parema nurga ja jääme normaalseid tuttavaid ootama onju :P
Ja järgmine kord oleks vahva, kui sa telefoni koju jätaksid ja selle asemel näiteks pudeli kaasa võtasid. VEEpudelit mõtlen muidugi ju. Usu mind, see oleks parem kui telefon. :D Pean tõestama?

Jah, ja Kuu on koguaeg taevas, lihtsalt mitte meile nähtav alati :D

Nii, see osa oli Sulle, TIGU.



Järgmine osa on teistele.(Tigu võib ka lugeda.)

Kadunud olete jälle mu kullakesed. Ma näen taas, et teie.. lubadused? on üsna tühised olnud. Huvitav, et te ise sellest nagu aru ei saa. Te teate, mis ma sellest arvan, aga ometigi see midagi ei muuda. Praegu ma ei taha kuulda seda, et teil üldse aega ei ole. Kindlasti on. Lihtsalt kõike muud on huvitavam ja parem teha. Olen kahjuks juba leppinud sellega.
Siiski lendavad ühed tänud siit Helenile, kellega üks õhtu sai jalutamas käidud ja kes väsimusest ja unest hoolimata minu jaoks natuke aega leidis. Hmmhmm, oli ainult üks õhtu v? :D
Järgmine kord teeme igaljuhul selle joogiringi ka ;)
Ja kergelt hilinenud tänud lähevad ka Janele, kes mulle ka (kunagi ammuammu juba) külla jõudis ja maasikaid tõi.

Ja just nii ongi.
Võiksite juba aru saada, et mulle pole mõtet lubadusi anda lihtsalt selleks, et teemast üle saada... Kui lubada, siis tuleb seda lubadust täita ka : )
Lubaduslubaduslubadus. Nõme sõna. Ja muide, ma ei liialda.
Igaljuhul olen ma pettunud : ) Votnii.

Tigu, kui Sind huvitama peaks, siis on mul kirjutatud nats üle kolmesaja sõna ja ma arvan, et vast aitab jälle. Pole mõtet päris kõike ka kohe ühe korraga ära öelda, sest muidu on hiljem vaikus. Ah nagunii on vaikus, vahet pole :D

Idee:
Mul oleks rohkem kirjutada midagi, kui midagi toimuks. VIHJE!
Hmm, ei, üsna otse öeldud.


Jällegi on mõtted laiali kõik ja korralikku postitust sellest ei tulnud. Ma olen üsna kindel, et siia ei tulegi kunagi mõnda korralikku postitust. Ikka ja alati hüppan ühelt mõttelt teisele ja kolmandale ja neljandale ja viiendale ja kuuendale ja.. Ahjaa, aitab jah. I got carried away.


Jason Mraz - Life is wonderful.

Think Of Me

Keith Urban - You'll think of me.

Hommikuvaikuses.

Kunagi ammu-ammu kuulsin või lugesin kuskilt, et kui hommikul kohe peale ärkamist kuulata oma lemmiklugu, siis läheb päev hästi. Ja nii ma siis vahest kuulasin hommikul enne voodist tõusmist ikka mingit tol hetkel hullult head lugu.. Ja kui päeval ootas ees midagi suuremat või olulisemat, siis pidin ikka mitumitumitu korda seda kuulama.. Asi toimis.. Kuigi ma ju tean nüüd vähemalt, et asi ei olnud selles loos või mitu korda ma seda kuulasin või millal ma seda kuulasin.. Asi oli mu suhtumises. Kui lugu kuulatud, siis olin endas rohkem kindel, ma olin kindel, et misiganes mind ees ootas- et see läheb hästi..
Seda kõike annab tegelikult saavutada ka niisama.


Sweet dreams, ma üritan ka nüüd unemaale rännata. :)
Või tere hommikust?

My Life

Bon Jovi - Its my life. Unplugged.

Sunrise

The Eagles - Tequila Sunrise.

Muuuuuusika..

Ütleb üsna palju.. Liigagi palju? Ehk siiski parajalt.

... Kui meel on kurb, on taustaks üldjuhul ka kurvad lood. Lood, millel on ilusad ja siirad sõnad..
2 Quick Start on üsna hea näide. Seda kuulan siis, kui igatsus on hinge pugenud ja meel on kurb. Vot nii. (Ja ka nt Code One, Black Velvet, Hannah , Dido, või ka näiteks isegi Urmas Alender..? Põhimõte sai vist selgeks. Nimekiri võib väga pikaks minna..)
Chillout läheb siis peale kui üritan und tekitada näiteks või kui on selline.. mm... rahulik ja hea tuju. Juhtub ka, et kasutan seda(Kui nii võib öelda??) rahustamiseks. Kui midagi on pahasti? Siis läheb chillout väga hästi peale.
Jaaaaaniiiiedasi. Põhipoint on hetkel sellel, mida praegu kuulan.

Eraldi on ka playlist, kuhu on kuhjatud lihtsalt ilusaid laule- pigem kurbi ja ilusaid. Seda saab kah siis kuulatud kui tuju nullilähedane. Mis lood seal on? Noh, näiteks: Taylor Swift - Crazier, BSB - Siberia, Code One - Nüüd võin taas, Scooter - Break it up, Dire Straits - Tunnel of love, The Cranberries - Linger, Byz - Why do we always fight, Brian Adams - Please forgive me, Fugees - Stand by me, Metallica - Nothing else matters, Nickelback - Someday, Sobe - Kurb ring jnejnejnejnejne.


Muidugi on ka juhuseid, kus kuulan lihtsalt niisama ja täitsa segamini mingit muusikat. Aga enamjaolt siiski ju vastavalt tujule..?


Hetkel mängib: 2 Quick Start - On homseks kõik OK . Tehke omad järeldused kui julgete?!


Kuidas läheb?

4 real. Too real?

Lugesin siin just oma kunagisi postitusi ja hakkasin mõtlema, et mul on ikka kuradi vedanud. Üldse, noh, üldiselt. Et mul on vägagi hästi kõik läinud ja olnud. Kui võtta see osa, mida mina ise teinud olen- siis see osa on täitsa metsas! - aga see ei ole praegu oluline.
Ühesõnaga, ma tahan öelda just seda et.. Mu elust on käinud läbi nii palju inimesi, kellelt ma olen midagi olulist õppinud ja kes on mulle midagi vajalikku näidanud. Kahjuks üsna karmil viisil kohati, aga ainult nii vist saabki õppida.. ? Mu elus on praegu nii palju olulisi inimesi, kelle peale ma saan alati loota ja kes minu jaoks alati olemas on. Ma tean seda kõike ju tegelikult koguaeg, aga vahest lihtsalt toob see suure naeratuse näole kui sellele mõelda ja kui aru saada, et see kõik ongi PÄRISELT.

Päriselt.. Päriselt on aga kahjuks ka see, et ma siin istun üksinda ja mõtlen omaarust jõle tarka juttu välja. Mis viib selleni, et.. Kas kedagi tegelikult huvitab ja ma mõtlen TÕESTI huvitab mida ma siin kirjutan? Ja mida te üldse ootate, et ma kirjutaks? Või miks te ootate, et ma kirjutaks? Jah, miks??
Seda vastust ootan siis kommentaaridesse, teate küll, selle postituse all on selline võimalus mida te kasutada siiski võiksite eks :P


Noh, igaljuhul. Tulebki välja sellest kõigest vaid küsimus: Miks te siin olete?
Mina tean, miks mina siin olen, aga teie? :)

Tänan tähelepanu eest, ilusat õhtut.

Butterflies fly away..

Tsau, mina siin.

Ma ei kirjuta enam nagu näha. Eriti praegu, kui mu elus mitte midagi ei toimu.
Päevad läbi kodus istuda ei ole just kõige põnevam eksole. Aga mis teha, käpp peab paranema ja parem on kui ta vaikselt paigal on siiski. Nädalavahetusel oli ta päris mõnusalt paistes peale lühikest jalutuskäiku, seega nüüd üritan vastupidist ja hoian teda pigem paigal :)


Noh, mis siis veel?
Mis siin ikka. Mõtlen mida suvega peale hakata, nüüd kui enamus plaane luhta on läinud. Ideid väga ei ole, seega ootan huviga teie ettepanekuid.

Ees ootab jaanipäev- ma niiiiiiii tahaks, et saaks kasvõi ühe päeva kuidagi ära vahetada ja.. OEH.
Jama lugu, aga mis teha.


Kahju, et kõigil kiire on ja viitsimist ja tahtmist ja.. üldse kõike piisavalt ei ole. Aga suured tänud lähevad siiski Helenile, kes on olnud ainus selle 3 nädala jooksul, kes on vaevunud läbi hüppama. Seega- aitäh!
Ja kui tänamiseks läks, siis suured tänud ka mu vennakesele, kes mulle süüa annab :)



Ah aitab, mul ei ole midagi öelda- kirjutada.

Olge tublid.


Ja palju õnne sünnipäevaks, kallis KRISTI! :)

The one with the broken leg

Noniinonii, siin ma siis nüüd olen. Võiks arvata et järgnevate nädalate jooksul tuleb siia paljupalju uusi postitusi- no eks ole näha siis. Aega on mul nüüd vägagi palju ja võimalus kirjutamiseks olemas. Kui nüüd vaid ka leiaks midagi, millest kirjutada. Ohjah.
Teen siis lühikokkuvõtte ka teile? Väga lühikese võib teha? Külastasin traumapunkti- jalg on sidemes, käia ei saa. Punkt. Väga ei taha selle peale mõelda. Niigi elan seda korduvalt läbi vahepeal, seega siin võiks sellest mitte rääkida :)

Aga mis siis veel?
Töö ikka. Juunikuu oleks tulnud üsna töörohke, peaaegu iga päev oleks pidanud tööl olema. Ehk kaua ei pea eemal olema ja saab sinna HULLUMAJJA tagasi :D Jah, imelik eks, ma tahan tööle! :P Raha on ju vaja ;)

Aga see selleks.
Muidu on kõik hästi, kevad on, kõik on ilus ja tore. Äääh, who am i kidding? - kõik on nõme! Ilm on ilus(praegu ära aknast välja vaata, sajab:D)- uisutada ega rattaga sõita ei saa! Kevad on, kõik on ilus ja roheline ja lilleline- ja ma ei saa ju pildistada seda kõike kui ma siin voodis vedelen!
Niipalju siis sellest suvest. URR ma ütlen. Polegi nagu sõnu.

Varsti ootaks teid omale külla. Siis kui ma ise juba ukse peale vastu saan lonkida ilma et vahepeal valust karjuma peaks ja selleks pool päeva aega ei läheks aga siiski veel liiga vara on mul endal kuskil väljas kolada. Igav lähitulevik mul, tulete ju?? (Blink-blink nunnu nägu:D)

Votnii. Lõpetan. Hakkan "Sõpru" vaatama :) Teine hooaeg läheb kohe, ja siis kolmas ja neljas ja viies ja kuues ja seitsmes ja kaheksas ja üheksas ja kümnes. Kuigi alates viiendast on need mulle juba üsna pähe kulunud :P

Tsau!
Ja ärge siis võõraks jääge, mul on nüüd aega terve suur kuhi!

Külastage palun mu fotoblogi ka :)

I'd give anything but i won't give up. Never.

Kui saaks vaid aega tagasi keerata ja muuta asju.. Mitte palju.. Aga.. Kui saaks teha nii, et saaks minevikust midagi ära kustutada.. Kui saaks ära kustutada midagi mis kõike edasist muudab.. Muudab nii nagu ei tohiks muuta.. Kui ma kurat saaks ära kustutada need paar minutit oma elust kui ma seda kirja lugesin. Ma teeks seda kõhklemata.. Ma ei tahaks seda kõike teada saada. Ma ei tea miks ma pidin seda teadma saama.. See kõik oli nii nõme ja see kõik tegi niiiii palju haiget. Jah, kui ma oleks peale seda vaikinud, siis oleks ehk parem olnud, aga siis oleks see kõik mind seestpoolt närinud ja söönud ja ma oleks millalgi ikka murdunud. Murdunud nagu väike õrn kuivanud oksake, kui talle tasakesi vastu minna- KRÕKS! ja kõik.
Ah las see kõik olla. Kui päris aus olla siis.. siis mind ei huvita!
Mulle läheb hetkel korda see, et Sa tulid. Sa tulid siia paariks minutiks et mulle öelda et kõik on siiski korras. See loeb.
See kustutas need eelnenud tunnid. See tegi kõik jälle ilusaks ja heaks. Vähemalt ma loodan. Vähemalt mulle hetkel tundub nii. Ja see loeb.
Ma armastan Sind täiesti lõpmatul hulgal ja see kõik ei muutnud seda. Ei muuda ka miski muu. Ma ei ütle Sinust iialgi vabatahtlikult lahti, ma ei suudaks iialgi Sinuta olla. Ja ma tahan et Sa teaks seda. Ma loodan, et Sa tead seda.
Mina lasen kõik selle, mis oli- selle kõik lasen endast välja just praegu ja just nüüd ja just nii. Ja sellest halvast ei jää midagi alles. Ma alustan selle koha pealt uuelt lehelt- just praegu.

MA ARMASTAN SIND! Ja mitte miski ei muuda seda.
Me ei oleks nii kaugele jõudnud, kui see ei peaks nii olema. Aga see peab nii olema. Me peame koos olema. Ja ma ei lase millelgi seda kõike rikkuda. Ja ma tahan, et Sa teaks seda. Sa tead ju seda?

Kõik on täpselt nii kui peab..(8)

Üks ääääääretult mõnus õhtu Triinega sai just läbi. Sellest on ju üle kahe aasta möödas kui me viimati koos istusime. Ja see oli hea, nagu alati. Sinuga ei saagi muudmoodi.
Seda võiks tihemini teha. Aga samas ei oleks see siis nii eriline. Aga no kahte aastat ka vahele jätta ei saa, eks? Järmine kord on vist broneeritud? :D Mäletad veel ikka?:D
Tead kui heeeea on Sinuga koos lihtsalt olla ja rääkida?
Noh, ma ütlen Sulle- HEA on.

Kallis ma tean, et ma võin Sinu peale alati loota, ma tean, et sa oled minu jaoks alati olemas. Ma tean, et Sa oled siin kui ma Sind vajan :) Eksju :) Feels good.

Mul ei olegi rohkem midagi öelda kui et: AITÄH, et tulid ja Aitäh, et olemas oled :)

Kõik.

Tere.

Kuula head lugu.



I'm doin' just fine by the way.

..et õnnetunne südamest ei kaoks.

Jällegi, Triine tungival nõudmisel olen ma siin.
Olen vahepealse aja jooksul vägagi mitu korda alustanud siin kirjutamist, kuid pole midagi välja tulnud.
Seekord- selleks, et keegi vähemalt enam viriseda(?) ei saaks, postitan ma selle kõik ka vaid siis, kui see eeeeriti lühike ja pointless tuleb.

Seega, here we go.


Mida peaksin ma tegema,
et suudleks mu huuli sa,
roniks mu kaissu,
oleksid minuga,
olen sinusse armund ma..

Collude - Mida peaksin.

Lihtsuses peitub ilu, eksju.

Enivei,
mul läheb nii nagu ikka. Ei midagi väga erilist. Kui siis see, et ma käin tööl palju tihemini kui enne. Märtsikuu tuleb ka üsna kiire. Aga siiski leian ma teie jaoks aega, teate ju seda.
Kõigil on omad tegemised.. Kellelgi pole enam aega :(
Igatsen Triine neid esmaspäevaõhtuid. Igatsen Kristi neid jalutuskäike ja põõsastes ronimist. (:D)
Ma tahaks teiega rohkem koos aega veeta, aga see ei ole ju väga võimalik. Ikka on nii, et kui mul juhtub vaba päev olema, siis on teil tegemist ja vastupidi. Aga võiks muuta seda kõike, või mis. Teeme edaspidi nii, et no-matter-what saame tihemini kokku. On võimalik? Noh, näiteks kasvõi paar korda kuus? Korra kuus?
Kristi, sind ei ole ju mingi sajandi jagu näinud.
Triine, kakaotama!

Jah, ja tegelikult ongi nii, et seda tahtsingi juba pikemat aega öelda, et ma igatsen teid, mu sõbrad.

Olge paid.

(Btw, mu fotoblogisse eksige ikka ka ära ja avaldage arvamust, eks. Link on siinsamas kõrval olemas ju.)


Teie Kiisu.