If it`s the thought that counts, You can count on me.

Arrrrgh, ma ei oska teile siia midagi kirjutada ju.
(näe, juba 9 sõna, wipii.)
Aitab?


Okeiokei.. hmm?




Praegu on see aeg, kui kõik on hall ja pime ja vihmane ja tuuline ja külm ja tuju lihtsalt on pidevalt üsna nullilähedane. Pidevalt(?) ronin mälestuses ringi ja mõtlen ja igatsen ja.. Ma tean, et see ei ole just kõige parem tegevus. Aga see teadmine ju ei aita sellest loobuda. Ja ma tean vägagi hästi, et ma ei ole ainuke, niiet ei vaata kohe üldse imelikult! (You know what i mean.)

Igaljuhul, mõtlen pidevalt, et peaks need vanad mälestused ja toredad ajad kuidagi kokku pakkima ja ühte tagumisse mälusoppi kokku suruma, et nad nii tihti mul mõtteis ei hulguks. Miks? Sest võiks rohkem ruumi olla olevikule, tulevikule. Mis oli, see on kõik juba möödas ja ei saa midagi muuta ega tagasi tuua. Pole ju mõtet igatseda, ise vägagi hästi teades, et neid aegu kunagi tagasi ei saa, mõttetu!

Easy for me to say, eks. Nojah, ma tean ju. :)

Igaljuhul, ma tahtsin öelda, et.. :)


Selge?

(174 sõna)