Nädalad möööduvad ja mööduvad ja tagasi vaadates olen vaid tööd teinud. Siiski peitub igas päevas ka midagi muud. Ja see pisike killuke ongi tavaliselt just kõige olulisem. Kõige olulisem- sõbrad ju. Te teate, et ilma teieta ei saaks. Just see viis minutit, mis ma näiteks hommikul SINUGA MSNis räägin, see toob naeratuse näole. Just see õhtune sms, kus SA küsid, et kuidas mul läheb ja kaua ma veel tööl olen- see näitab, et Sind huvitab. Ei maksa mainidagi ju neid pikemaid MSNi vestlusi, kus me maailma asjade üle põhjalikult arutame. Ja ei saa unustada ka neid mõttetuid vestlusi, mis siiski väga olulised on.( Mitte teema poolest, vaid lihtsalt põhimõtteliselt.) Ja kohe mitte kuidagi ei saa ilma nende live kohtumisteta. Need on need kõige olulisemad.
Tööl olles olen juba koos toredate inimestega, aga siiski ootan aega, mil saan olla just koos TEIEGA. See seal on ju siiski töö. Vaba aeg on midagi hoopis muud.
Peale sõprade on oluline ka see, et ma otsin ikkaveel seda MIDAGI, mis paeluks. Midagi, millega ma edaspidi tegeleda tahan. (Elukutse mõttes)
Kahjuks on palju asju jäänud viitsimise- pigem mitteviitsimise- taha kinni. Ja see on nõme. Kui tahtmist on piisavalt, siis saab ju kõike. Ma tean seda, aga ometi............
Ja nagu TD ütles, siis: "see on nagu the lolliest vabandus ever"
Täpselt nii ongi.
Jõudsin ju taas välja sinna, et sõbrad on olulisemad kui miski muu. Seega, cheers, mate!
(Kiire mõtete koondamine toimus.)
TNS
neljapäev, 30. oktoober 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar