It's crazy.

This time baby.. I'll be.. bulletprooooof..


Ei ole ammu midagi korralikku ja sisukat kirjutanud. Ei siia, ega kuhugi mujale. Ja see tähendab ju minu puhul, et midagi on väga valesti. Aga mis? Ei tea. Lihtsalt on kõik kuidagi.. sassis ja pähh.
Ma olen väsinud, väääga väsinud. 3 päeva tööl- 2 päeva maal- 2 päeva tööl.. Ei ole päris normaalne teha 5e päevaga pea 70 töötundi. Sinna vahele toppida veel 2 päeva maal töötegemist.. Üldiselt, põgenen, peitun töö taha. (Jah, arved ja muud asjad tahavad nagunii maksmist aga.......)
Ma ei salli tegevusetust praegu, üldse mitte. Jah, kui ma korra maha istun, siis ma tunnen, et ma enam ei jaksa, et ma olen niiii läbi omadega aga.. Ikka ma ei lõpeta. Ma ei luba endale aega, mil ma lihtsalt olla ja mõelda saaks. Ma ei taha! Jooksen.. Mhm, see ei ole tark tegu, aga ma ei oska hetkel muudmoodi.
Valuvaigistid ja TheraFlu on viimase nädala jooksul üsna tuttavaks saanud. Jah, ma tean vägagi hästi et ma ei tohiks nii :S Aga siin ongi see koht kus ma ütlen, et mind ei huvita. Kohati lihtsalt ei huvita.
Ja ma jätkan samamoodi.
Keegi võiks mu mõistuse tagasi tuua küll. Keegi võiks teha nii, et mul oleks mingi põhjus. Et mul oleks midagi mida oodata ja midagi... mida tahta.
Take my hand and tell me that it's gonna be alright.

Ja andke andeks, kui ma kellelegi liiga olen teinud. Ei ole mingit vabandust tegelt, ma olen lihtsalt vastik. Aga ma siiski hoolin. Lihtsalt.. Lihtsalt olen vastik vahest :S

Ja siis veel see, et mul on hetkel tegelikult midagi, mida ma ootan. Ootan vastust. Kas "ei" või "jaa". Kui on jaatav vastus, siis on superluks ja kõik on väääga hästi aga kui on eitav vastus, siis läheb kõik sama rada pidi edasi.. Tegin asja huvitakas jah? Noh, kui huvi on, siis tule ja uuri. Nii lihtne asi ongi.



Noh, veel segasemat postitust ei olegi vist olnud varem.


This aint no technological breakdown oh no, this is the road to hell.




La Roux - Bulletproof