On öö. Ja ma olen üleval. Ei midagi uut eksju tegelt. Aga point on selles, et ma pugesin kell 10 pessa, olles väsinud (ja isegi unine), et korralikult magada ja hommikul enamvähem normaalses olekus tööle jõuda. Nüüd on kell kolm läbi ja.. Ma ei ole saanud veel minutitki magada noh. Mõttedmõttedmõtted ja siis lihtsalt keerad ennast küljelt-küljele.. Tean, et varsti tuleb mingi unekübemeke ja ma saan tunnikese ehk magada.. No fakk! See variant hästi ei sobi. Hommikul voodist tõusta, kui üle kõige maailmas tahaks oma soojas pesas koos karumõmmiga veel tudida.. No natukene aega.. No naaaatu-natu noh.. Eiiii, üles peab tõusma.. Tuleb jälle üks eeeeriti mõnus zombipäev. Nojah, i'm used to it tho and cuz im a supergirl it will be alright, right?
Deem kui kõrini on kõigest tegelikult. Aga samas kõigest sellest loobuda oleks ka vastik. Sest mida ma teen tavaliselt vabal päeval? - Mõtlen, et tahaks tööle minna, et tegevusetust vältida eksju. Väsinudväsinudväsinud, aga.......
Aja peaks maha võtma - peaks küll - aga ma ei oska.
We could simply pack our bags and catch a plane to Barcelona cuz this city's a drag!
esmaspäev, 9. november 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar