Take my thoughts for what they're worth.

Ma tahaks midagi kirjutada, hullult tahaks midagi kirjutada. Aga ma lihtsalt ei oska oma mõtteid koondada nii, nagu oleks vaja ja ma ei leia just neid õigeid sõnu, mida siis üksteise järel ritta seada. No ei tule mitte midagi välja.
Kui palju olen ma kirjutanud siia mustandeid, kui palju kordi ma olen tulnud siia kindla ideega midagi öelda ja lahkunud, avaldamata oma mõtteid.
Mis toimub?
Seda tahaks isegi teada.

Miski vaevab ja miski närib seespoolt, aga ma ei tea mis.
(Mida sa teed kui süda ulub, niutsub ja kraabib ja välja nurub)
It's killin' me.
Aga seda kuidagi muuta ma ei saa, ei oska.

Midagi head ka-
Viimane nädal-poolteist-kaks nüüd on mõnus olnud (jah, tööl pole ka kunagi igav, tsirkus ju :D)
Ja tänud selle ekstramõnusa nädala eest G-le, kellega ma ühte suurt unistust jagan ja kohati ka kõike muud... (Haah, kui tead siis tead :D:D)
Ülihea tunde suutsid tekitada ikka küll ja see jääb pikaks ajaks.
Ja ma loodan, et ei tule enam mitte kunagi sellist aega, kus me nii pikalt ei suhtleks, ei oskagi sinuta ju olla. Taasavastamine möödas, jätkame sealt, kuhu enne jäime.
Lihtsalt parim olid, oled ja jäädki alati parimaks. Ei saa seda mitte miski muuta, mitte miski :)



Supergirl to the rescue again. See You soon :*





Sister Hazel - Your winter.