Vahest on nii, et sa tahad midagi väga-väga-väga ja oled selle saamiseks valmis kasvõi maailma lõppu minema. Oled mõelnud niipidi ja naapidi ja oled veendunud, et SEE ongi see õige.
Valmistad end korralikult ette ja asud teele. Teekond on raske ja sa jõuad mitu korda loobumise peale mõelda. Kuid siiski lähed edasi, sest just SEE on see, mida sa päriselt tahad.
Oled jõudnud juba nii kaugele, et suudad SEDA peaaegu käega katsuda. Süda peksab sees ja sa tead, et kohe-kohe oledki kohal ja saad oma tahtmise.
Jõuad kohale. Katsud käega, tunned südamega- jah, see ongi SEE.
Ja siis..
Kaotad kõik, sest nurga tagant astub välja keegi, kes jõudis sinust kaks sekundit varem kohale.
What hurts the most, was being so close.
pühapäev, 7. veebruar 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar