Feeling twenty-two, acting seventeen

Kui hoian kõike tasakesi vaid enda teada ja ei räägi kellelegi midagi, siis kõik lihtsalt sujub. Keegi ei oota midagi ja keegi ei esita küsimusi ja keegi ei takista ja.. Keegi ei sega mu plaane. Crazy on nii mõelda ja nii käituda, aga nii see vahest on. Mitte et ma ei tahaks rääkida ja jagada.. Ma ei julge :) Kartes, et jagades.. kaotan ma pool?

Jah, siinkohal tahate te kindlasti öelda, et ma ju ei räägigi mitte kunagi mitte midagi või midagi muud sarnast, aga te teate, et see ei ole tegelikult nii. Tuleb leida õige aeg ja õige koht ja õige tuju ja.. Ja siis on kõik hea. Minuga ei olegi kunagi lihtne olnud ja ei saa ka kunagi olema. Deal with it.


Kõik, kes on seda blogi kunagi jälginud või siia kogemata sattunud, on minust saanud mingi tükikese. Püsiklietide rida on väikseks jäänud kahjuks.. Või õnneks. Õnneks? Sellepärast ütlen õnneks, et kui te pidevalt küsite ja lunite et ma kirjutaks, sest muidu ei tea üldse mis minuga toimub ja mis ma teen.... See teeb veidi kurvaks, sest.. on olemas telefon ja msn ja enamus siiski teavad, kus ma elan. Ma nii tahaks teiega reaalselt suhelda, mitte kirjutada iga päev siia "et täna hommikul sõin ema tehtud imemaitsvaid pannkooke ja õhtul on plaanis väike vaikne filmiõhtu.." Ei, see ei käi nii. (PS! See ei ole kunagi olnud ju mu niiöelda täpne päevaplaanipäevik, vaid niisama koht, kus ennast vahest välja saab elatud. Teate ju seda küll.)
Aga kahjuks? It's sad when people You know become people You used to know. Mööda ilma laiali ja mina isegi ei olnud niipalju väärt, et mulle miskit öelda või viimast korda jalutamas käia enne minekut. Jah, nüüd on seegi välja öeldud, kuigi vaevalt, et see jõuab nendeni, kellele see mõeldud on.

AGA,

Aitab sellest nurisemisest. Lihtsalt olid mõned asjad, mis vajasid väljaelamist :)


Ja ma ei ole kuhugi kadunud. Blogimine lihtsalt ei tule enam välja. Ju siis ikkagi ei ole päris minu teema? Veelkord - kui midagi teada tahad minust, siis tule haara sabast kinni. Ma võin küll vahest olla hõivatud või väsinud, aga kui TAHAD, siis leiab ka sobiva aja.
Kirjutanud (Sahtlisse ikka, sahtlisse) ei ole ma küll ka juba ammu, aga seda vaid ajapuuduse tõttu. Ärge selle pärast muretsege, see tahe mul ei kao ju.




Lõpetuseks lugu, mis on juba ammusest ajast mu lemmik ja.. Mis on nii õige :))





Katie Melua - The Closest Thing To Crazy