See meelelult ilus lumesadu ja need lumeinglid !
HEAD UUT!
_____________________________________
Aga kui ma siis istusin seal diivanil, teki sees keras nagu ikka kombeks, "vaadates" telekast (!!!) mingit sadamiljon korda nähtud filmi, käes tass kuuma piparmünditeega, siis ainuke mõte mis peas keerles oli.. et.. Kõik SEE ootab oma väljapääsu. Tunne lihtsalt süveneb. Igatsus läheb päev-päevalt aina suuremaks. Ja vajadus.. muutub juba väljakannatamatuks.
Kohati valdab no-milleks-see-kõik tunne ja siis mõtlen et tahaks lihtsalt jätta kõik.
(Jah, see üks võimalus on nüüdseks möödas, minust mitteolenevatelt põhjustel jäi asi katki. Kahju oleks olnud, raske oleks olnud ja kõikekõike muud, aga samas oleks see ju olnud HEA! )
Ju siis peab nii olema, eks?
Ja no põgenemine ei ole ju nagunii hea. Kuigi seda võimalust ei oleks saanud nii nimetada. See oli VÕIMALUS, mitte põgenemiskatse. Okeiokei, no kaks ühes?
( Ja T., ma tean, et Sina tahad lihtsalt öelda et c'mon, asi on lihtne ju, just go for it, siis TEGELIKULT Sa ju tead, et nii lihtne see siiski ei ole. Ja mitte vaid sellepärast, et tegemist on minuga, vaid.. Piduriks on liigagi palju muid tegureid. :) )
Aga praegu? Praegu ma tahaks sellest kõigest lahti lasta.
Fresh start?
