ˇ Ja tegelikult ongi nii..

kolmapäev, 17. juuni 2009

4 real. Too real?

Lugesin siin just oma kunagisi postitusi ja hakkasin mõtlema, et mul on ikka kuradi vedanud. Üldse, noh, üldiselt. Et mul on vägagi hästi kõik läinud ja olnud. Kui võtta see osa, mida mina ise teinud olen- siis see osa on täitsa metsas! - aga see ei ole praegu oluline.
Ühesõnaga, ma tahan öelda just seda et.. Mu elust on käinud läbi nii palju inimesi, kellelt ma olen midagi olulist õppinud ja kes on mulle midagi vajalikku näidanud. Kahjuks üsna karmil viisil kohati, aga ainult nii vist saabki õppida.. ? Mu elus on praegu nii palju olulisi inimesi, kelle peale ma saan alati loota ja kes minu jaoks alati olemas on. Ma tean seda kõike ju tegelikult koguaeg, aga vahest lihtsalt toob see suure naeratuse näole kui sellele mõelda ja kui aru saada, et see kõik ongi PÄRISELT.

Päriselt.. Päriselt on aga kahjuks ka see, et ma siin istun üksinda ja mõtlen omaarust jõle tarka juttu välja. Mis viib selleni, et.. Kas kedagi tegelikult huvitab ja ma mõtlen TÕESTI huvitab mida ma siin kirjutan? Ja mida te üldse ootate, et ma kirjutaks? Või miks te ootate, et ma kirjutaks? Jah, miks??
Seda vastust ootan siis kommentaaridesse, teate küll, selle postituse all on selline võimalus mida te kasutada siiski võiksite eks :P


Noh, igaljuhul. Tulebki välja sellest kõigest vaid küsimus: Miks te siin olete?
Mina tean, miks mina siin olen, aga teie? :)

Tänan tähelepanu eest, ilusat õhtut.

teisipäev, 16. juuni 2009

Butterflies fly away..

Tsau, mina siin.

Ma ei kirjuta enam nagu näha. Eriti praegu, kui mu elus mitte midagi ei toimu.
Päevad läbi kodus istuda ei ole just kõige põnevam eksole. Aga mis teha, käpp peab paranema ja parem on kui ta vaikselt paigal on siiski. Nädalavahetusel oli ta päris mõnusalt paistes peale lühikest jalutuskäiku, seega nüüd üritan vastupidist ja hoian teda pigem paigal :)


Noh, mis siis veel?
Mis siin ikka. Mõtlen mida suvega peale hakata, nüüd kui enamus plaane luhta on läinud. Ideid väga ei ole, seega ootan huviga teie ettepanekuid.

Ees ootab jaanipäev- ma niiiiiiii tahaks, et saaks kasvõi ühe päeva kuidagi ära vahetada ja.. OEH.
Jama lugu, aga mis teha.


Kahju, et kõigil kiire on ja viitsimist ja tahtmist ja.. üldse kõike piisavalt ei ole. Aga suured tänud lähevad siiski Helenile, kes on olnud ainus selle 3 nädala jooksul, kes on vaevunud läbi hüppama. Seega- aitäh!
Ja kui tänamiseks läks, siis suured tänud ka mu vennakesele, kes mulle süüa annab :)



Ah aitab, mul ei ole midagi öelda- kirjutada.

Olge tublid.


Ja palju õnne sünnipäevaks, kallis KRISTI! :)

kolmapäev, 27. mai 2009

The one with the broken leg

Noniinonii, siin ma siis nüüd olen. Võiks arvata et järgnevate nädalate jooksul tuleb siia paljupalju uusi postitusi- no eks ole näha siis. Aega on mul nüüd vägagi palju ja võimalus kirjutamiseks olemas. Kui nüüd vaid ka leiaks midagi, millest kirjutada. Ohjah.
Teen siis lühikokkuvõtte ka teile? Väga lühikese võib teha? Külastasin traumapunkti- jalg on sidemes, käia ei saa. Punkt. Väga ei taha selle peale mõelda. Niigi elan seda korduvalt läbi vahepeal, seega siin võiks sellest mitte rääkida :)

Aga mis siis veel?
Töö ikka. Juunikuu oleks tulnud üsna töörohke, peaaegu iga päev oleks pidanud tööl olema. Ehk kaua ei pea eemal olema ja saab sinna HULLUMAJJA tagasi :D Jah, imelik eks, ma tahan tööle! :P Raha on ju vaja ;)

Aga see selleks.
Muidu on kõik hästi, kevad on, kõik on ilus ja tore. Äääh, who am i kidding? - kõik on nõme! Ilm on ilus(praegu ära aknast välja vaata, sajab:D)- uisutada ega rattaga sõita ei saa! Kevad on, kõik on ilus ja roheline ja lilleline- ja ma ei saa ju pildistada seda kõike kui ma siin voodis vedelen!
Niipalju siis sellest suvest. URR ma ütlen. Polegi nagu sõnu.

Varsti ootaks teid omale külla. Siis kui ma ise juba ukse peale vastu saan lonkida ilma et vahepeal valust karjuma peaks ja selleks pool päeva aega ei läheks aga siiski veel liiga vara on mul endal kuskil väljas kolada. Igav lähitulevik mul, tulete ju?? (Blink-blink nunnu nägu:D)

Votnii. Lõpetan. Hakkan "Sõpru" vaatama :) Teine hooaeg läheb kohe, ja siis kolmas ja neljas ja viies ja kuues ja seitsmes ja kaheksas ja üheksas ja kümnes. Kuigi alates viiendast on need mulle juba üsna pähe kulunud :P

Tsau!
Ja ärge siis võõraks jääge, mul on nüüd aega terve suur kuhi!

teisipäev, 5. mai 2009



Külastage palun mu fotoblogi ka :)

pühapäev, 19. aprill 2009

I'd give anything but i won't give up. Never.

Kui saaks vaid aega tagasi keerata ja muuta asju.. Mitte palju.. Aga.. Kui saaks teha nii, et saaks minevikust midagi ära kustutada.. Kui saaks ära kustutada midagi mis kõike edasist muudab.. Muudab nii nagu ei tohiks muuta.. Kui ma kurat saaks ära kustutada need paar minutit oma elust kui ma seda kirja lugesin. Ma teeks seda kõhklemata.. Ma ei tahaks seda kõike teada saada. Ma ei tea miks ma pidin seda teadma saama.. See kõik oli nii nõme ja see kõik tegi niiiii palju haiget. Jah, kui ma oleks peale seda vaikinud, siis oleks ehk parem olnud, aga siis oleks see kõik mind seestpoolt närinud ja söönud ja ma oleks millalgi ikka murdunud. Murdunud nagu väike õrn kuivanud oksake, kui talle tasakesi vastu minna- KRÕKS! ja kõik.
Ah las see kõik olla. Kui päris aus olla siis.. siis mind ei huvita!
Mulle läheb hetkel korda see, et Sa tulid. Sa tulid siia paariks minutiks et mulle öelda et kõik on siiski korras. See loeb.
See kustutas need eelnenud tunnid. See tegi kõik jälle ilusaks ja heaks. Vähemalt ma loodan. Vähemalt mulle hetkel tundub nii. Ja see loeb.
Ma armastan Sind täiesti lõpmatul hulgal ja see kõik ei muutnud seda. Ei muuda ka miski muu. Ma ei ütle Sinust iialgi vabatahtlikult lahti, ma ei suudaks iialgi Sinuta olla. Ja ma tahan et Sa teaks seda. Ma loodan, et Sa tead seda.
Mina lasen kõik selle, mis oli- selle kõik lasen endast välja just praegu ja just nüüd ja just nii. Ja sellest halvast ei jää midagi alles. Ma alustan selle koha pealt uuelt lehelt- just praegu.

MA ARMASTAN SIND! Ja mitte miski ei muuda seda.
Me ei oleks nii kaugele jõudnud, kui see ei peaks nii olema. Aga see peab nii olema. Me peame koos olema. Ja ma ei lase millelgi seda kõike rikkuda. Ja ma tahan, et Sa teaks seda. Sa tead ju seda?

reede, 10. aprill 2009

Kõik on täpselt nii kui peab..(8)

Üks ääääääretult mõnus õhtu Triinega sai just läbi. Sellest on ju üle kahe aasta möödas kui me viimati koos istusime. Ja see oli hea, nagu alati. Sinuga ei saagi muudmoodi.
Seda võiks tihemini teha. Aga samas ei oleks see siis nii eriline. Aga no kahte aastat ka vahele jätta ei saa, eks? Järmine kord on vist broneeritud? :D Mäletad veel ikka?:D
Tead kui heeeea on Sinuga koos lihtsalt olla ja rääkida?
Noh, ma ütlen Sulle- HEA on.

Kallis ma tean, et ma võin Sinu peale alati loota, ma tean, et sa oled minu jaoks alati olemas. Ma tean, et Sa oled siin kui ma Sind vajan :) Eksju :) Feels good.

Mul ei olegi rohkem midagi öelda kui et: AITÄH, et tulid ja Aitäh, et olemas oled :)

Kõik.

kolmapäev, 8. aprill 2009

Tere.

Kuula head lugu.



I'm doin' just fine by the way.

reede, 27. veebruar 2009

..et õnnetunne südamest ei kaoks.

Jällegi, Triine tungival nõudmisel olen ma siin.
Olen vahepealse aja jooksul vägagi mitu korda alustanud siin kirjutamist, kuid pole midagi välja tulnud.
Seekord- selleks, et keegi vähemalt enam viriseda(?) ei saaks, postitan ma selle kõik ka vaid siis, kui see eeeeriti lühike ja pointless tuleb.

Seega, here we go.


Mida peaksin ma tegema,
et suudleks mu huuli sa,
roniks mu kaissu,
oleksid minuga,
olen sinusse armund ma..

Collude - Mida peaksin.

Lihtsuses peitub ilu, eksju.

Enivei,
mul läheb nii nagu ikka. Ei midagi väga erilist. Kui siis see, et ma käin tööl palju tihemini kui enne. Märtsikuu tuleb ka üsna kiire. Aga siiski leian ma teie jaoks aega, teate ju seda.
Kõigil on omad tegemised.. Kellelgi pole enam aega :(
Igatsen Triine neid esmaspäevaõhtuid. Igatsen Kristi neid jalutuskäike ja põõsastes ronimist. (:D)
Ma tahaks teiega rohkem koos aega veeta, aga see ei ole ju väga võimalik. Ikka on nii, et kui mul juhtub vaba päev olema, siis on teil tegemist ja vastupidi. Aga võiks muuta seda kõike, või mis. Teeme edaspidi nii, et no-matter-what saame tihemini kokku. On võimalik? Noh, näiteks kasvõi paar korda kuus? Korra kuus?
Kristi, sind ei ole ju mingi sajandi jagu näinud.
Triine, kakaotama!

Jah, ja tegelikult ongi nii, et seda tahtsingi juba pikemat aega öelda, et ma igatsen teid, mu sõbrad.

Olge paid.

(Btw, mu fotoblogisse eksige ikka ka ära ja avaldage arvamust, eks. Link on siinsamas kõrval olemas ju.)


Teie Kiisu.

kolmapäev, 21. jaanuar 2009

Missed me? I'm back!

Haha siin ma olen, jälle üle pika aja.
Ilmutan end...
Juhtus selline asi täna ,et oma tavapärases koristamise rutiinis, mis mul sellel nädalal on olnud,
võtsin kätte oma viimased 2 kappi mis koristamata veel olid ja oh seda nostalgia hoogu mis mind tabas.
Ma arvan ,et pole vist palju neid kellel on alles enamus või paljud lapsepõlve mänguasjad, lemmik autod, mänguklotsd, LEGOD!, CHUPA CAPSID! ja veel mõned asjad mis meelde hetkel ei tule.
Igatahes, koristamine oli viimane asi millega ma tegelesin.Hoopis huvitavam oli võtta kätte näiteks vanad veneaegsed nn legod (btw mul on uuemad ka):D ja hakkasin nendest ehitama.
Ja tulemus poldki kõige halvem:P
(p.s kuna tükke oli üsna vähe siis ka selline, avara vaatega, pooliku katuse ja rõduga maja.
Ja kes veel julgeb arvata ,et minust ehitajana asja ei saa!?


Ja lõpuks ,kui maja valmis ,avastasin puldiga auto.Mis testimisel ka täitsa toimisid.
Ja no olgem ausad ,ega igaühel ikka ei vedele garaazis 4 autot. ferrari, porche või bmw roadster ja jeep. :)



Aga aitähh!.Ja varsti näeme- kuuleme jälle!:)
Kui te just korrata ei palu peale areenilt lahkumist
Pealtnägemiseni!

pühapäev, 4. jaanuar 2009

Ja kõik mis on hea, see tulema peab.


Uuel aastal uue hooga.

Aeg lubadusi anda?

Mina jätan vahele.



Tere.


Mina olen Piret ja ma kunagi kirjutasin siia igasuguseid asju. Hetkel, just praegu selsamal hetkel tundub mulle, et see aeg on nüüd möödas. Tundub, et enam ma seda ei tee. Et võibolla ei ole mõtet asjal..

Aga samas.. Mis ma siis ikka teen oma mõtetega?

Teate kui palju on mul kirjutatud igasuguseid.. ma ei teagi kuidas neid nimetada.. Teate kui palju on mul kirjutatud? Ja see kõik on kirjutatud selleks, et seda teiega jagada. Et selle abil mingi sõnum edasi anda..

Teate kui mitu korda ma olen siia maandunud ja alustanud postituse kirjutamist.. Ja teate kui mitmeid kordi olen poole pealt loobunud..?

Loobunud.. Liigagi palju.


Kui palju on mul olnud ideid, mida teha.. kui palju olen neid ideid lihtsalt taskusse tagasi surunud.

Viimane suurem asi oli vist OMA RAAMAT. (omaraamat.ee)

Mul on paar mustandit tehtud, pildid ja tekstid enam-vähem valitud.. ja nad seisavad. Ehk kunagi lõpetan ära.



Aasta algus mõjub kuidagi masendavalt. Ses suhtes et.. Kõik teevad mingeid uusi plaane ja seavad uusi eesmärke ja.. Häh, ma ei teagi kohe.

Kui saaks nii, et osad asjad mis olnud, oleks olemata.. Ja osad asjad oleksid teisiti.. Mida sa muudaksid? (Suht tobe on nii mõelda, sest muuta nagunii midagi ei saa, mis kunagi olnud. Muuta saab praegust hetke!) Aga see ei peata mind seda uurimast ja sellele mõtlemast.

Ma detailidesse ei lasku.

Ma ju ei tahakski midagi muuta? Sest kõik mis on olnud, on mingis mõttes mulle kasuks tulnud ja kui mitte kasuks, siis lihtsalt kogemuseks. Kogemused on ju head. On ju?

Valetan? Jah, võibolla. Aga siiski pigem arvan nii.

Kasvõi pisikenegi lubadus selleks aastaks?

Olgu: ****tühik****tühik***hüüumärk

Haha.

See selleks.


Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis sel aastal võiks ju midagi saavutada küll. Eks näis kas see ka nii läheb. Ma rohkem ei räägi ;)


(Triine, sulle teadmiseks, et hetkel on natukene üle 300 sõna, 1000 seekord vaevalt et tuleb :D)


Muideks homme, viiendal jaanuaril saab seesama blogikene siin 2 aastaseks.


2008 aasta oli üsna postitustevaene, sorry.


Mul on tunne, et vist hakkan lõpetama.

Siinkohal tahaks ma tänada kõiki oma sõpru ja tuttavaid ja niisama lahedaid loomi. Ilma teieta ma ju ei saaks. Loodan, et sel aastal veedame rohkem koos aega. Ehk siis loodan, et ei ole nii kiire kõigil koguaeg. Loodan, et leiame tihemini ühist vaba aega ja sisustame selle kuidagi toredalt.



Amy Macdonald- This is the life jääb seda kõike lõpetama, ilusat uut aastat teile! :*

teisipäev, 30. detsember 2008

pühapäev, 28. detsember 2008

Katse VOL miljon ja veel kuus peale kah.

Dixu küsis: Miks sa ei blogita?
Panin tule põlema ja avasin bloggeri. Nüüd siis pean välja mõtlema teema, millest siia kirjutada.
Vaatasime just "Mina olin siin". Hea, nagu arvata oligi. (Jah, alles nüüd vaatasin.)
Ootan ja loodan, et ka teise raamatu järgi tehakse film. See oleks äkki veelgi parem. Eksju.

Mis veel?
Tänud Triinule, et meile külla viitsis tulla.

Mis veel?
Mitte midagi. Dixu kord blogitada ;)

esmaspäev, 15. detsember 2008

Part two.

Triine, sa loed mu mõtteid.
Olen siin juba tegelikult mitmel õhtul üritanud paar rida kirja panna, aga kunagi ei õnnestu midagi. Tead ju küll kuidas see on.
Igaljuhul, andesta.

Täna on ka suht off night, ei tule midagi. Ma ei tea, ma ei oska enam oma mõtteid kirja panna. Ja ega mul ei ole vist ka midagi kirjutada. Kõik on nii, nagu ikka on olnud. Ei midagi uut. Vist.

Ah ma ei teagi.. kohekohe on jõulud ja aastavahetus ka veel otsa ja.. Ja tahaks ju, et uus aasta tooks midagi uut ja head ja.. Aga mida? Mida ma ootan? MA EI TEA!
Ma tundun iseendalegi kuidagi ükskõikne(?) viimasel ajal, ei tea(jällegi) millest see tuleb. On mingi masendus peal lihtsalt.. Mitte koguaeg- eiei, lihtsalt kui õhtul jälle üksi kodus istun, kui pole päeva jooksul suurt midagi teinud.. Selline tavaline teema. Aga nagu alati- ma saan hakkama. Or maybe not.

Ma igatsen neid esmaspäevaõhtuseid istumisi kallis Triine.

esmaspäev, 1. detsember 2008

Plastiliinist sõbrad vaid jäänud on mulle..

Aga minul oli täna väga tore õhtu :)
Suured tänud Kristile, kes külla viitsis tulla.

Vaatasime filmi, võtsime klaasikese (või oli see 2) veini, sõime juustu ja kurki :D
Jäätisega läks natuke nihu, sest vanillijäätise pakis oli millegipärast karamellijäätis.
Karust on kahju, sest karul tuli silm ära (Süüdistan Kristit, sest ta pead ei tohi niimoodi sisse toppida! See, et ma teda vastu seina tagusin ei olnud põhjuseks(A) )
Film oli hea (mitte esimene mille pooleli jätsime)
Ei saanud vahepeal arugi et pilt kinni kiilus.. Heli oli, aga pilt ei liikunud, tore et vennake (ühines meiega poole filmi ajal) aru sai, et asi on kahtlane, me oleks seda nii edasi vaadanudki äkki :D

Vennale soovin head jäätisesöömist, ehk maitseb hästi. :)

Ja rohkem ei olegi midagi öelda.
Aitäh Kristile ja.. Fantaasiapunktkomm?:D

(Kindlasti jäi midagi mainimata, aga las see jääb meie vahele siis)

Ja siin on minu uued unelambad seina peal :D



neljapäev, 27. november 2008

Triinele.

Uus rida blogisse.




Vabandan väga tegelikult, üsna pea parandan ennast! :)

teisipäev, 11. november 2008

Better in time.. maybe.

Jah, on jällegi öö. Pigem küll varahommik juba tegelikult. Igaljuhul olen mina leidnud jälle tee kirjutamiseni. Ma ei saanud magada, keegi varastas une vist.

Ilmad on nii vastikud. Praegu näiteks sajab vihma ja puhub vägaväga kõva tuul. Ja minu tuba on taaskord nagu külmkapp tänu sellele. Masendav. Ma ei salli sellist ilma, vastikvastikvastik.
Mõtlesin järgmiseks nädalaks maale puhkama minna, aga kui ilmad sellised on, siis ju väga ei tõmba. Ehk lähevad veidikenegi ilusamaks. :)

Teate mida tegelt väga tahaks? Lund! Sellist ilusat valget ja kohevat ja mõnusat värsket lund. Aga sellele eelnevat ja järgnevat soppa ma ei taha. Saab?

Ja siis tahaks veel, et Kristi terveks saaks.
Ja siis tahaks, et detsembrikuu juba läbi oleks, sest detsembris on ju ainult töö ja töö ja töö. Ja töö ka.

Ja siis.. Tahaks veel igasuguseid toredaid asju.. Saab, eks? :)

Ja nüüd ma tahan magada. Lähen uuele katsele- seekord tõmban teki üle pea ja võtan karu tugevasti kaissu ja.. Äkki õnnestub. :)



Leona Lewis- Here I am. :)

neljapäev, 6. november 2008

Enjoy.

kolmapäev, 5. november 2008

Holdin` on.



Sügisõhtul

Päike loojub-

Vajub mere taha.

Sügisõhtul

Tuuled meelad-

Sositavad tasa.


pühapäev, 2. november 2008





Kodu! :)

neljapäev, 30. oktoober 2008

Mille nimel te elate? ehk TD pealkirjavarastus :D

Nädalad möööduvad ja mööduvad ja tagasi vaadates olen vaid tööd teinud. Siiski peitub igas päevas ka midagi muud. Ja see pisike killuke ongi tavaliselt just kõige olulisem. Kõige olulisem- sõbrad ju. Te teate, et ilma teieta ei saaks. Just see viis minutit, mis ma näiteks hommikul SINUGA MSNis räägin, see toob naeratuse näole. Just see õhtune sms, kus SA küsid, et kuidas mul läheb ja kaua ma veel tööl olen- see näitab, et Sind huvitab. Ei maksa mainidagi ju neid pikemaid MSNi vestlusi, kus me maailma asjade üle põhjalikult arutame. Ja ei saa unustada ka neid mõttetuid vestlusi, mis siiski väga olulised on.( Mitte teema poolest, vaid lihtsalt põhimõtteliselt.) Ja kohe mitte kuidagi ei saa ilma nende live kohtumisteta. Need on need kõige olulisemad.

Tööl olles olen juba koos toredate inimestega, aga siiski ootan aega, mil saan olla just koos TEIEGA. See seal on ju siiski töö. Vaba aeg on midagi hoopis muud.

Peale sõprade on oluline ka see, et ma otsin ikkaveel seda MIDAGI, mis paeluks. Midagi, millega ma edaspidi tegeleda tahan. (Elukutse mõttes)

Kahjuks on palju asju jäänud viitsimise- pigem mitteviitsimise- taha kinni. Ja see on nõme. Kui tahtmist on piisavalt, siis saab ju kõike. Ma tean seda, aga ometi............
Ja nagu TD ütles, siis: "see on nagu the lolliest vabandus ever"
Täpselt nii ongi.

Jõudsin ju taas välja sinna, et sõbrad on olulisemad kui miski muu. Seega, cheers, mate!

(Kiire mõtete koondamine toimus.)

TNS