Look into my eyes and You will see what You mean to me.

Ma imestan tõsiselt, et te siin seda kõike lugemas käite. Tore, muidugi. Lihtsalt ma ei oleks arvanud, et see kedagi huvitab. Esialgu kirjutasin ju siia vaid.. Mingeid mõtteid ja mõtlemise tulemusi. Ja enamjaolt ongi siin vaid mingid jutukesed ja.. arvamused ja muu selline sodi. Siin ei ole midagi huvitavat. Tegelikult. Jah, minuarust. Teie vist arvate kõik midagi muud, sest te käite siin lugemas. Teid huvitab mis ma mõtlen.. Teid huvitab kuidas ma seda kõike väljendan. Enamus teist ju teavad, et minu jaoks on kirjutades kõik palju lihtsam ja parem ja.. ilusam? Ja just sellepärast ma kirjutangi. Kui mul tekib mingi tuju kirjutada, siis ma teen seda. Sest pärast, kui ma kirjutatud saan, siis on hea. On hea, sest olen midagi suutnud endast välja lasta. Triine oli see, kes mulle koguaeg ütles, et ma pean kõik välja laskma. Siinkohal tuleb mulle meelde üks asi, mille ma lubasin siia kirjutada kunagi.
Triine mäletad ükskord kui meil veinicocakas oli, siis ma kirjutasin Sulle.. Ja Sa kirjutasid vastu. Ja ma ütlesin hiljem , et ma panen selle blogisse. Ükspäev taasavastasin selle kaustiku ja nüüd peakski selle kõik siia kirja panema.
Jah, alustangi.

Et siis minu.. Kirjakene.. Triinele

____________________________


Ma lubasin Sulle kirjutada.
Sa ütlesid, et Sa ei tea mind.. Ära kurvasta, Sa ei ole ainuke. Siin kehtib see lause et „Noone knows me, but they know my name.” Ja see ongi täiesti totaalselt nii. Ja mina olen olukorraga täiesti rahul. Miks? Sest kui keegi tõesti tahab minust aru saada, siis ta ka saab. Ilma pingutamata.
Mida Sina tahad? Minust midagi teada? Mida? Ma oleks pidanud seda Sult küsima, enne kui kirjutama hakkasin... Mida ma Sulle siis kirjutan nüüd..
Emm.. Midagi minust jah? Mida? Tead, et eilne õhtu oli tohutult hea? Tead, et ma tegelikult oleksin olnud heameelega üksi, aga see variant, et ma Sulle helistasin ja enda juurde kutsusin oli veel parem. Ma ei ütleks, et mu mõtted oleksid küll kuskil eemal olnud asjadest, millele ma tol hetkel mõleda ei tahtnud, aga.. Sinuga on alati hea. Ma sain jälle mõned mõtted juurde.. Mõned ideed. Ainuke probleem on selles, et kui Sa ära läksid, siis ma hakkasin kirjutama. Ja mitte just headel teemadel. Ma ei tea miks.. Ja kui ma hommikul seda kõike lugesin, siis ma sain aru, et me peame seda esmaspäevaõhtust chilli kindlasti kordama. Kindlasti! Sest nagu.. Ma tahan veel mõtlemisainet. Ja ma saan seda, kui ma olen Sinuga. Kui Sa räägid kasvõi mingil suvalisel teemal.. Kuidas? Ma ei tea, ära küsi J Ja kusjuures tead? Tegelikult tead Sa minust rohkem kui Sa arvad teadvat. Ei usu? Tegelikult ka! Sa lihtsalt pead natukene mõtlema. Meelde tuletama. Ja Sa saad aru, et see ongi nii.

Heh, ükskord.. Klassijuhataja nagu ütles millegi peale, et: „Piret on selline hoopis teistsugune.” Ja siis klassivend, Kristjan, ütles et: „ On jah, Piret on selline lahke ja hea.” Mul oli nagu.. Hmm.. Okei.. Eee.. Miks ma sellest kirjutan? Sest Sina ütled ka, et ma olen hoopis teistsugune. Ja Sa ei ole ainuke, kes nii arvab. Miks? Sest see ongi nii. Ja see on ülimalt hea.

Minuarust ongi hea, kui keegi minust midagi.. „ei tea”. Et minust ei saada aru. See on hea. Kuidas nii? On ju. Ma ei oska seda Sulle hetkel sõnadesse, lausetesse panna.
Ma ei lasegi endast aru saada vahel. Sest et nii on lihtsam. Ja ei mingit vastuvaidlemist. Minu jaoks on. Sina ei saa sellest aru. Sina ei saa aru, miks mina teen nii või teisiti. Sa ei saa aru minu maailmast. Ja see on ülimalt tore. See ei olekski enam ju minu maailm, kui Sina sellest täiesti aru saaksid.
Ja ma panen mingit jummala segast teksti praegu..
Sa tahaksid mulle kindlasti hullult vastu vaielda. Tahaksid öelda, et ma peaksin just rääkima kõigest ja seletama, et misvärk on ja nii. On nii? Et Sa tahaksid täiesti selgelt kõigest aru saada..

Oeh, väsitav on kirjutada. Ma loodan, et käekirjast aru saad. Kirjutan siin voodil istudes. Vahepeal vaatan aknast välja. Hullult ilus ilm on. Päike paistab. Jajaa, teemast kõrvale. So what?

Tead(Jälle:D) Sa ütlesid vaata, et ma peaks paremad asjad ühte kohta kirjutama ja värki. Aga! Sa sisi pead mul need paremad asjad välja otsima ja ütlema, kuhu ja mida ma kirjutan. Ma arvan, et Sa jõuaks vabalt seda kõike hamburgerite valmistamise ja muude äriasjade kõrvalt teha. :D

U know.. Kaks arvamust on.
1. Ma peaks kirjutama koguaeg ja kõigest.
2. Ma ei „tohiks” seda teha. Mõttetu. Ajaraiskamine.

See esimene on parem.
Kirjutan niikaua kui mul on millest kirjutada.

Ma vaatan, et satun siin suht hoogu juba :D Päris tore. Aga tead mis see tähendab? Seda, et Sina oled hea.. Lugeja? Sest ma kirjutan ju Sulle.
Mõte jooksis kokku just.
Lets get together. Right now. Ohyeah.
Ma ei tea, kas sa lugesid mu viimast postitust blogis. Aga.. Kui lugesid siis.. Sellest teemast, et miks on nii, nagu ma seal kirjutasin.. Et sellest me ei räägi. Ei kirjuta ka.
Mulle tundub et.. THE END!

Lavja :*


Kiisu

_____________________________


Ja siis Triine kirjutas mulle vastu.

_____________________________


Täpselt nii :P
Aga alati ei ole ju nii. Mina tahaks teada, aga ei tea ja ei saagi teada.. Pingutusega või ilma. Lollidele like me, see reegel ei kehti.
Tahan teada sind. Mida mõtled, mida tunned jnejnejne...
Ma arvan, et need esmaspäevased chillimised tuleks riigipühadeks teha. Need lihtsalt on nii head.
Olen su muusa ju. Vahva.
Muide, vahest on hea, kui saad kellelegi kõik ära rääkida.
Ja sa oledki teistsugune. You are special.
Sind saab alati usaldada. Ja tegelikult sinusuguseid võiks rohkem olla. Kõik kannavad maski.
Võibolla ma tõesti tean sind rohkem kui arvatagi oskan...
Tead, ma hakkasin mõtlema. Sa oled täiega Lennardi moodi. Inimene, kes võib olla nii lähedane ja sama niiinii kauge. See on nagu.. Ühe hetkel tean sind läbi ja lõhki ja teisel hetkel me ei oleks nagu kunagi varem kohtunudki. Veider, kas pole?
Aga ma tean et sina (ja ka tema) olete mul alati olemas. Hea tunne teada, et võid kellegi peale kindel olla. Mõnus :)
Aga.. KIRJUTA!
Ära kuula teisi, kes nii ei arva. Sa ise tead mis sulle hea on. Ja ehk saad sa niimoodi oma asjad selgeks. Tore ju.
Niiet keep going.
Ja see, et sa mulle eile rääkisid.. Seda kõike.. See oli ju ainult hea :)

Love u :*

Trinzu

___________________________


Votnii...
Nüüd.. Seda oma kirja lugedes mõtlen, et.. Ma olin ikka väga rumal. Jah, olen siiamaani.

Ja.. Kohati mulle tundub, et mul on rohkem, kui ma väärt olen.
Ja kohati.. Vahest harva.. Tundub mulle, et mul ei olegi kedagi.

Aga tegelikult?
Mul olete teie.

Ja rohkem ei olegi vaja. Kuigi vahel tundub, et tahaks veel midagi.. Aga see läheb üle. Ja siis ma saan aru, et mul on kõik mida ma vajan ja paljupaljupalju rohkemgi veel. Saan aru, et ma olen õnnelik. Saan aru, et teie teete mu õnnelikuks.

Heh.. Ma ei tea miks ma seda praegu meenutan.. Aga.. Kristo.. Sina seda küll siin ei loe minuteada, aga.. Mäletad kui me ükskord mingi rääkisime ja mul mingi paha tuju oli ja mul midagi kuskil sassis oli.. Ja siis sa ütlesid et ma olen sulle kuidagi ümbernurga kalliks saanud ja sa tahad, et mul hästi läheks. Ja siis ma ütlesin sellepeale, et ma ei vaja selliseid sõnu hetkel.. ? Vot.. Ja ma mõtlen et.. Ma olen ikka imelik küll. Ma ei tea miks ma nii ütlesin. Ma ei tea miks mulle ei meeldi kui mulle midagi sellist ilusat ja head öeldakse hetkel, kui ma seda just parajasti tegelikult väga vajan.. Kunagi.. Ammu.. Ma kirjutasin midagi sellist, et mulle ei tohi öelda ilusaid sõnu, sest ma jään neid uskuma.. Aga ma ju peangi neid uskuma! Selles ongi ju kogu point. Ometigi vahel ma ei taha seda teha. Ma ei taha uskuda, et te minust hoolite. Ma ei taha uskuda, et te minust niiiiii hullult hoolite. Ma ei tea miks. Lihtsalt.. Lihtsalt tundub et.. Mina ei suuda teile kõigile sedasama vastu pakkuda, kuigi te seda ja väga palju rohkemgi veel väärite. Ma ei suuda olla teile nii hea sõber/sõbranna, kui olete teie mulle. Ma ei suuda, aga ma ei tea miks. Keegi võiks aidata aru saada. See oleks ülimalt tore.

Ehh.. Aitab kah. Mul sai hetkel mõte otsa. Vist sain öeldud kõik, mis praegu kuskil sees kriipis ja karjus ja välja tahtis saada.


Ma tahan teie eludes edasi olla.

Ja Triine.. Ma tahan aidata!


Ja minu kallis Maailma Parim Triinu.. Anna andeks. Kõik mis ma valesti tegin.. Palun? Ma ei oska Sinuta olla. Ma pean Sinuga koguaeg rääkima, sest ma muidu ei oska. Sa oled tükike minust ja ma lihtsalt vajan seda tükikest. Üle kõige.


Ja tibu kallis.. Ma armastan Sind. Ja.. Aitäh.


Ja.. Teised.. AITÄH!





Teie Kiisu