Just fuckin' with my mind.

See kõik mis toimub ja see kõik mis võiks toimuda ja mis peaks(?) toimuma, see kõik on nii FCKIN' crazy. Mõtlen, et ma olen ikka loll küll, et kuidas ma ei märganud ja kohe aru ei saanud ja.. üldse.. Eksju?
Kuigi jah.. Võibolla on mul siiamaani vale arvamus. Võinoh.. mis nüüd vale aga.. U know.
Ära vaidle vastu, sa ei tea pooli asju lihtsalt.

Anyway, parem oleks ju kui ma ei loodaks nii hullult, või nii kindlalt. Jajah, peab lootma, aga kurat on mul vaja seda kõike, kui ei peaks minema nii nagu me siin hullult ootame? Vastan ise - EI OLE. Ja sellepärast ma üritasin hoida üsna vaikselt kõike enda sees, aga nüüd.. Nüüd on kõik mööda ilma laiali.

It's not the way that i want it, it's just the way that i need it day after day.

Aga kui ma saaks sinna hetke tagasi, sinna varahommikusse, kas ma siis muudaks midagi? See küsimus jääb.

Teema nr2 - see spontaanne teema - Võibolla petad iseennast kui teed midagi sellist.. Tegelikult SALAJA lootes, et kõik läheb teistmoodi või midagi. Aga kui ei lähe.. Siis sa ei ole siiski pettunud vaid oled ikka kõigest hoolimata tulemusega rahul. Oled rahul, sest eesmärk sai täidetud ja.. Värkisärki, eks :D
Ja teema nr2 küsimus on samasugune - Kui ma saaks sinna hetke tagasi, kas ma teeks seda, mis tookord tegemata jäi?? Ka see küsimus jääb õhku rippuma(, nöör ümber kaela?)






I'll just pretend to hold You until You get here, ütleks ma veel.

- Kõik Sulle Triine, et sa viriseda ei saaks. Tundeid kui palju, või mis ;)
Hakkame päevi lugema nüüd.