ˇ Ja tegelikult ongi nii..: one of those nights

reede, 26. märts 2010

one of those nights

..seal olles tahtsin vaid üht. Tahtsin midagi sellist, mida oleks olnud vägagi lihtne saada. Tahtsin ära. 4ever. Ja selle jaoks oleksin ma pidanud astuma vaid ühe sammu. Kiusatus... Aga ei. miks? Sellepärast, et teie hoolite. I hate this part!
Tegelikult siit ju tulebki välja see, et You mean more than life to me. Ja seda sõna otseses mõttes. Loobumine oleks vahest (liigagi) lihtne. Aga ma ei loobu. Ei loobu, sest teie hoiate mind mingit imepeenikest niitipidi kinni. Päris hull, või mis?
Kohati ma ei ela endale, vaid teile. Kohati. Neil hetkedel, mil kõik muu on täiesti p*****, elan ma teile. Kui iganes rõvedalt see kõlas praegu.

Sellel kõigel ei ole mingit mõtet, see lihtsalt on ja see jääb. Tuleb lihtsalt üle olla ja tuleb lihtsalt vastu panna. Alla anda? Ei.


(Kõik ei ole siiski nii hull, kui paistab. St, tekst ei ole praegu pähe hüpanud, võtsin draftidest. It's just one of those nights.)

_____________________________


Päris pikalt on mingi blokk jälle peal olnud ja on siiani. Mingi killuke pääses hetkel läbi vaid.
Ei tea, ei oska seda blokki maha võtta.
Kurb, ma ütleks.


Vahepeal on päris palju toimunud muidu.
Näiteks- avastus, et lootus ei ole siiski kadunud ja tõepoolest leidub sellised peaaegu perfect inimesi. Inimesi, kellel on see mingi ÜKS omadus, üks oluline omadus. Oma silmaga nägin ühte, oma käega katsusin, ise kuulsin.. Ja see üks inimene oli kinnitus sellele, et neid on veel. Peab olema lihtsalt. Ja see on hea. Hea, lootus ei ole kadunud. Veel ei ole. :))
Ma ei ütle, et ta on perfect, ma ütlen, et temas on olemas see üks omadus, mida ma pean väga oluliseks. Omadus, mis kaalub üles nii mõnegi vea, puuduse. Tore on selliseid avastusi teha.
Ja jõudsin ma temani muide jällegi puhtalt spontaansuse kaudu, niiet.. Jällegi, ruulib ! :D

Mis veel?
Üks avastus või.. märkamine oli veel. Nimelt see, et ma saan taas olla kellegi jaoks see backup, ohutusvõrk, päästerõngas. Nagu minu jaoks oli mingil hetkel näiteks J. Ja see tunne on hea. Olla kellegi jaoks olemas. Ja see ju mõjub ka mulle hästi, annab tegevust ja.. u know.
Kuigi veidi paneb muretsema see, et äkki juhtub temaga sama, mis minuga? Eieii, ei saa olla nii, sest keegi teine ei ole ju ometi nii rumal kui mina (olin) :))
See selleks.

(Endiselt ma arvan, et see backup teema ei ole üldse hea. Selles mõttes, et tuleks lihtsalt kuidagi kohe ise üritada üle olla ja mitte kuhugi toetudes ja tundeid üle kandes üle veereda..? Mõistate mis ma öelda tahan? Hmm, ma ei usu. Aga ma ei suuda seda ka selgeks teha kuidagi. Ma tean, ma ise olen ju ka seda varianti kasutanud ja see oli hea ja kõike aga.. Oleks võibolla parem, kui suudaks muudmoodi?? Ah ei tea.)






See lugu sobib siia.

Kommentaare ei ole: