Mõnipäev on tõesti nii, et rääkides kellegagi ning kuulates tema muresid ja tema rõõmusid- tundub justkui läheks see kõik sinust mööda. Sa küll kuulad ja sa räägid kaasa, aga tegelikult ei suuda sa keskenduda. Jah, see ei ole selle teise poole suhtes üldsegi aus, aga seda juhtub vahest. Vahest lihtsalt ei suuda. Vahest lihtsalt oleks vaja, et see keegi teine näeks, et ei ole kõik üldse mitte korras ja üritaks veidikenegi mõista. Vahestvahestvahest.
Vahest tahaks, et keegi tuleks ja uurikspuuriks kõik nii läbi, et pärast ei vaevaks enam miski. Tahaks, et keegi lihtsalt suudaks panna rääkima kõigest ja kõigist. Tahaks lahti saada kõigest. Kõigest !
(Ning jah, sellest ei piisa, kui sa tuled lihtsalt ja küsid, et mis viga. Sest karta on, et sealt ei tuleks päris korralikku vastust. Vaja oleks midagi enamat. Aga mida? Vot seda ma ei tea.)
Ma olen teie jaoks alati olemas ja lihtsalt oleks nii vahva, kui keegi teist mulle ka samaga vastaks.
Millal sa viimati mind naermas nägid?
Ja see lugu sobib siia väga hästi:
(paremat juutuubi videot kahjuks ei leidnud)
Sister Hazel - Killing me too
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar