ˇ Ja tegelikult ongi nii..: juuni 2009

kolmapäev, 17. juuni 2009

4 real. Too real?

Lugesin siin just oma kunagisi postitusi ja hakkasin mõtlema, et mul on ikka kuradi vedanud. Üldse, noh, üldiselt. Et mul on vägagi hästi kõik läinud ja olnud. Kui võtta see osa, mida mina ise teinud olen- siis see osa on täitsa metsas! - aga see ei ole praegu oluline.
Ühesõnaga, ma tahan öelda just seda et.. Mu elust on käinud läbi nii palju inimesi, kellelt ma olen midagi olulist õppinud ja kes on mulle midagi vajalikku näidanud. Kahjuks üsna karmil viisil kohati, aga ainult nii vist saabki õppida.. ? Mu elus on praegu nii palju olulisi inimesi, kelle peale ma saan alati loota ja kes minu jaoks alati olemas on. Ma tean seda kõike ju tegelikult koguaeg, aga vahest lihtsalt toob see suure naeratuse näole kui sellele mõelda ja kui aru saada, et see kõik ongi PÄRISELT.

Päriselt.. Päriselt on aga kahjuks ka see, et ma siin istun üksinda ja mõtlen omaarust jõle tarka juttu välja. Mis viib selleni, et.. Kas kedagi tegelikult huvitab ja ma mõtlen TÕESTI huvitab mida ma siin kirjutan? Ja mida te üldse ootate, et ma kirjutaks? Või miks te ootate, et ma kirjutaks? Jah, miks??
Seda vastust ootan siis kommentaaridesse, teate küll, selle postituse all on selline võimalus mida te kasutada siiski võiksite eks :P


Noh, igaljuhul. Tulebki välja sellest kõigest vaid küsimus: Miks te siin olete?
Mina tean, miks mina siin olen, aga teie? :)

Tänan tähelepanu eest, ilusat õhtut.

teisipäev, 16. juuni 2009

Butterflies fly away..

Tsau, mina siin.

Ma ei kirjuta enam nagu näha. Eriti praegu, kui mu elus mitte midagi ei toimu.
Päevad läbi kodus istuda ei ole just kõige põnevam eksole. Aga mis teha, käpp peab paranema ja parem on kui ta vaikselt paigal on siiski. Nädalavahetusel oli ta päris mõnusalt paistes peale lühikest jalutuskäiku, seega nüüd üritan vastupidist ja hoian teda pigem paigal :)


Noh, mis siis veel?
Mis siin ikka. Mõtlen mida suvega peale hakata, nüüd kui enamus plaane luhta on läinud. Ideid väga ei ole, seega ootan huviga teie ettepanekuid.

Ees ootab jaanipäev- ma niiiiiiii tahaks, et saaks kasvõi ühe päeva kuidagi ära vahetada ja.. OEH.
Jama lugu, aga mis teha.


Kahju, et kõigil kiire on ja viitsimist ja tahtmist ja.. üldse kõike piisavalt ei ole. Aga suured tänud lähevad siiski Helenile, kes on olnud ainus selle 3 nädala jooksul, kes on vaevunud läbi hüppama. Seega- aitäh!
Ja kui tänamiseks läks, siis suured tänud ka mu vennakesele, kes mulle süüa annab :)



Ah aitab, mul ei ole midagi öelda- kirjutada.

Olge tublid.


Ja palju õnne sünnipäevaks, kallis KRISTI! :)