Kohtusin eile juhuslikult tänaval ühe oma kunagise väga hea sõbraga, rääkisime pea tund aega juttu ja lahkudes lubasime mitte võõraks jääda.
Esimene asi, mis ta ütles oli see, et ma pidavat väga hea välja nägema. Noh seda on alati hea kuulda :) Rääkisime niisama elust-olust ning tõdesime, et kuigi meie viimasest kohtumisest on möödas ligi 3 aastat, siis oleme mõlemad siiski „endaks jäänud“. Seda siis ikka heas mõttes. Muidugi on toimunud muutusi, kuid üldjoontes on kõik siiski sama.
See aga paneb mõtlema, et kui me oleme endised, siis miks meie sõprus püsima ei jäänud ja me kaugeks jäime? Mõtlesime ju ikka, et lihtsalt oleme muutunud ja seetõttu meie teed ei kattu enam, kuid.. Vist on mingi muu põhjus siin.
Igaljuhul vahetasime numbreid ja ta lubas lähiajal ühendust võtta, et plaanipäraselt kokku saada. Ootan siis. :)
