Poolel teel

Mulle meeldib, kui te minust aru saate. Ja minust on võimalik aru saada siis, kui te mind päris-päris-päriselt teate. Ja mind on võimalik päriselt teada siis, kui te teate, mis mulle meeldib ja mis mitte ja kui te suudate seda kõike aktsepteerida. Kõlab keeruliselt, aga on tegelikult vägagi lihtne.

Ärge püüdke mind muuta. Laske mul olla mina ise ja siis suudan ma teid oma maailma lasta. (Pole eriline uudis ju, my own little worldˇˇ)

Kui sa suudad lugu pidada minu mõtetest, unistustest ja tegudest, siis suudan mina sinust ka lugu pidada. Kui sul on iseenda jaoks välja mõeldud mingid kindlad piirid, põhimõtted, siis on sul ka minust lihtsam aru saada, sest siis tead millega on tegu.

Mulle meeldib, kui sa suudad enda mõtteid kaitsta ja ei lase end ümber veenda vaid sellepärast et /teistele ei meeldi ju, mis ma ikka jaman./ See on sinu elu ja ise tead, mis teed. Ei ole mõtet loobuda mingist unistusest, kui keegi kõrvaline isik selle peale naerab näiteks. Ainult sina tead, mis sulle hea on. Jah, alati ei ole see kõige esimene mõte just õige, aga vigadest ju õpitaksegi. Oluline on, et sulle endale see väljamõeldud variant sobiks.

Enesekindlus on hea.

Ära esita küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. Samamoodi- ära virise et sul on jube pahasti kõik, kui sa ise selle muutmiseks midagi ei tee. Ning sul ei saagi ju olla seda miskit, kui sa pole teinud midagi selle hankimiseks. Kui ebaõnnestud, siis proovi uuesti, mitte ära poe nurka.

Jaajaa, ma tean, et ma räägin kohati iseenda tegemistele vastu, aga teooria ongi ju lihtsam :P

Lühidalt- pole elul häda midagi. Kui sa suudad lihtsalt leida selle päikesekiire ja suudad sellest kinni hoida no matter what, siis ongi kõik hästi. Suhtumises on asi, jah.

Kui ma mõni aeg tagasi pidin enda osad soovid-unistused-vajadused-mõtted justkui tahaplaanile lükkama, sest nende jaoks ei jätkunud ruumi siis.. Nüüd ma tean paremini kui kunagi varem, et nii ei tohi teha.

Lasin muuta end kellelgi teisel ja kujutasin ette, et nii ongi hea. Ei olnud hea. Või noh, kuidas ma ütlen.. See teine pool oli ju rahul ja seega oli hea.. Aga mina ise ei olnud. Nii ei saa. Ei saa olla kellegi teise mängukann ja teha kõik nii, nagu talle parem on. Ei saa. Ei tohi.

Nüüd olen targem ju :) (Aega võttis, aga asja sai :D)

Ma tean, et on raske, kui peab korraga vastama nii paljudele nõudmistele.. Aga lihtsalt ei tohi seda latti madalamale lasta, sest siis langed ka ise.

Lõpetuseks - Nii, nagu käitud sina minuga, nii käitun ka mina sinuga. Nii lihtne ongi.

Stay tuned, varsti tuleb midagi veel. Järg praegusele.

(Btw, Triine, word count ütles sõnade arvuks u 500, mis on muideks väga hea tulemus, arvestades tähtede seisu ja planeetide seisu ja seda, et väljas kõik ujub ja et tuul on sinu poolt ehk mulle vastu ja et tegelikult on endiselt mingi blokk peal.) :D

EDIT 04.04.2010 kell 3.20 - muutsin kirja suurust, sest ka mind hakkas see nüüd häirima :D

feel good inc

... Seeee on kvaliteetaeg ! :)

Superluks, väga hea laupäev-pühapäev oli, aitäh !
Muud ei olegi vaja lisada.



Gorillaz - Clint Eastwood

one of those nights

..seal olles tahtsin vaid üht. Tahtsin midagi sellist, mida oleks olnud vägagi lihtne saada. Tahtsin ära. 4ever. Ja selle jaoks oleksin ma pidanud astuma vaid ühe sammu. Kiusatus... Aga ei. miks? Sellepärast, et teie hoolite. I hate this part!
Tegelikult siit ju tulebki välja see, et You mean more than life to me. Ja seda sõna otseses mõttes. Loobumine oleks vahest (liigagi) lihtne. Aga ma ei loobu. Ei loobu, sest teie hoiate mind mingit imepeenikest niitipidi kinni. Päris hull, või mis?
Kohati ma ei ela endale, vaid teile. Kohati. Neil hetkedel, mil kõik muu on täiesti p*****, elan ma teile. Kui iganes rõvedalt see kõlas praegu.

Sellel kõigel ei ole mingit mõtet, see lihtsalt on ja see jääb. Tuleb lihtsalt üle olla ja tuleb lihtsalt vastu panna. Alla anda? Ei.


(Kõik ei ole siiski nii hull, kui paistab. St, tekst ei ole praegu pähe hüpanud, võtsin draftidest. It's just one of those nights.)

_____________________________

Päris pikalt on mingi blokk jälle peal olnud ja on siiani. Mingi killuke pääses hetkel läbi vaid.
Ei tea, ei oska seda blokki maha võtta.
Kurb, ma ütleks.


Vahepeal on päris palju toimunud muidu.
Näiteks- avastus, et lootus ei ole siiski kadunud ja tõepoolest leidub sellised peaaegu perfect inimesi. Inimesi, kellel on see mingi ÜKS omadus, üks oluline omadus. Oma silmaga nägin ühte, oma käega katsusin, ise kuulsin.. Ja see üks inimene oli kinnitus sellele, et neid on veel. Peab olema lihtsalt. Ja see on hea. Hea, lootus ei ole kadunud. Veel ei ole. :))
Ma ei ütle, et ta on perfect, ma ütlen, et temas on olemas see üks omadus, mida ma pean väga oluliseks. Omadus, mis kaalub üles nii mõnegi vea, puuduse. Tore on selliseid avastusi teha.
Ja jõudsin ma temani muide jällegi puhtalt spontaansuse kaudu, niiet.. Jällegi, ruulib ! :D

Mis veel?
Üks avastus või.. märkamine oli veel. Nimelt see, et ma saan taas olla kellegi jaoks see backup, ohutusvõrk, päästerõngas. Nagu minu jaoks oli mingil hetkel näiteks J. Ja see tunne on hea. Olla kellegi jaoks olemas. Ja see ju mõjub ka mulle hästi, annab tegevust ja.. u know.
Kuigi veidi paneb muretsema see, et äkki juhtub temaga sama, mis minuga? Eieii, ei saa olla nii, sest keegi teine ei ole ju ometi nii rumal kui mina (olin) :))
See selleks.

(Endiselt ma arvan, et see backup teema ei ole üldse hea. Selles mõttes, et tuleks lihtsalt kuidagi kohe ise üritada üle olla ja mitte kuhugi toetudes ja tundeid üle kandes üle veereda..? Mõistate mis ma öelda tahan? Hmm, ma ei usu. Aga ma ei suuda seda ka selgeks teha kuidagi. Ma tean, ma ise olen ju ka seda varianti kasutanud ja see oli hea ja kõike aga.. Oleks võibolla parem, kui suudaks muudmoodi?? Ah ei tea.)






See lugu sobib siia.

what do u do when u get lonely

.. sest see lihtsalt kummitab :)

something

Mõnipäev on tõesti nii, et rääkides kellegagi ning kuulates tema muresid ja tema rõõmusid- tundub justkui läheks see kõik sinust mööda. Sa küll kuulad ja sa räägid kaasa, aga tegelikult ei suuda sa keskenduda. Jah, see ei ole selle teise poole suhtes üldsegi aus, aga seda juhtub vahest. Vahest lihtsalt ei suuda. Vahest lihtsalt oleks vaja, et see keegi teine näeks, et ei ole kõik üldse mitte korras ja üritaks veidikenegi mõista. Vahestvahestvahest.
Vahest tahaks, et keegi tuleks ja uurikspuuriks kõik nii läbi, et pärast ei vaevaks enam miski. Tahaks, et keegi lihtsalt suudaks panna rääkima kõigest ja kõigist. Tahaks lahti saada kõigest. Kõigest !
(Ning jah, sellest ei piisa, kui sa tuled lihtsalt ja küsid, et mis viga. Sest karta on, et sealt ei tuleks päris korralikku vastust. Vaja oleks midagi enamat. Aga mida? Vot seda ma ei tea.)

Ma olen teie jaoks alati olemas ja lihtsalt oleks nii vahva, kui keegi teist mulle ka samaga vastaks.





Millal sa viimati mind naermas nägid?




Ja see lugu sobib siia väga hästi:
(paremat juutuubi videot kahjuks ei leidnud)




Sister Hazel - Killing me too

Ja tegelikult ongi nii..

..kuigi kõik justkui tundub häirivat ja minust täitsa läbi käivat, siis mõistus ütleb, et ei ole mõtet nii ja et saab ka teisiti. Ning jah, praegu ma suudangi teisiti. Suudan nii olla, et see tõepoolest ei häirigi. Õigeid nippe on vaja lihtsalt ;)
Ja kuigi kell näitab jälle mingeid imelikke numbreid, siis see ei loe. Asi ei ole selles, et ma siin nüüd end millestki lolliks mõtleks. Lihtsalt ei ole veel und. Aga rahu, sest kohevarsti ta tuleb ja ründab. :)
Ja ma tõepoolest luban, et üritan end kätte võtta nüüd jälle.



Ja see üks kõige-kõigem..
Kui keegi oskab teha nii, et see suuuuur unistus täituma hakkaks ja juba reaalselt end tunda annaks, siis palun väga - ma ootan ;)



Tanel Padar & The Sun - Võta aega

-and if You can't find Your way, look for me.

fine without

Hinder - Without You

Lühidalt

Mida teha siis, kui mõistus täitsa kokku jookseb ja enam tõesti millestki aru ei saa?

after all this time

Even tho' it hurts so fckin' bad, You gotta move on.



Päris igaühega ei käi kell 5 hommikul Statoilis piparmündikakaod joomas, tõepoolest.



- here just 4 You. 24/7

let me go home

Mul on peaaegu postitusvalmis üks pikem tekst. Selline lühikokkuvõte nädalavahetusest. Aga.. Mõtlen, et see ei ole üldse minulik. Rääkida-kirjutada oma tegemistest. Kuidagi.. Imelik tundub. Nagu väga ei tahaks seda kõike siia postitada. Tean, et te ootate, aga ma ei tea.. See ei ole mina. Ma ei ole siia kunagi kirjutanud oma tegemistest niiviisi(Paar erandit on juba reeglit kinnitamas.)
Ja seetõttu arvan ma, et see kõik jääbki vaid draftiks.
Ja kui kedagi tõesti huvitab, siis see keegi tuleb ja uurib elu. :)

Aga mis ma rääkida võin on see, et tõeliselt hea on olla.
See käik mõjus kuidagi eriti hästi. Ja miks ei oleks pidanudki, eksole.
Nüüd ma tean, et sellist pikka pausi ei tohi enam mitte kunagi sisse jätta.

Te ju teate, kuidas ma siin juba pikemat aega olen kuidagi ääre peal kõikunud. Aga nüüd on kõik hoopis teisiti, nüüd on nii hea. Just see oligi see, mis puudu oli. Just see oligi see, mis kõik jälle heaks muutis. Ma ju küll teadsin, et seal käimine on alati hästi mõjunud, kuid ma siiski blokkisin. Jah, osasid asju pelgan veidi siimaani, kuid suutsin neist kõigist siiski üle olla.


Nüüd aga tagasi Tallinnas ja kohe ka tagasi rutiinis, ööseks jälle tööle.


Ps! Laidi, su reedene külaskäik oli superluks.


Praegu lõpetuseks kaks asja ja nüüd jooksen.

Lugu:

Ja pilt: