täna öösel sa ei maga, vaatad õuevalgustust.

See, mis silmades on valmis kaua-kaua, ei muutu sõnadeks me suus

Kokku saada põhimõtteliselt võiks.
Aga kuivõrd kokku või on miskit vahel?

Kas on meie vahel näiteks mingid tõkked,
mõtlen kohvitass või keegi, kes on veel?
Või siis segavad meid võõrad põhimõtted
või olemegi teineteise teel?


(Tätte)

Taas on kätte jõudnud...

...aeg. :)



(kliki sõnal "aeg")

still a mystery ?

Mainiks ära selle, et see laupäevane pärastlõuna oli ikka hea :D

One tequila,
two tequila,
three tequila,
floor.

Tegelikult on mul midagi öelda ka.

Triine- midagi ekstra Sulle - Ta oleks pidanud siiski kõike hoidma tasa-tasakesi kuskil nurgas. See kõik oligi vaid mingi.. mingi.. faking ühepäevaliblikas. Sellel ei olnud ette nähtud mingit tulevikku. See lihtsalt oli midagi korraks. Midagi, mis enam kunagi ei kordu. Midagi, mis Tema jaoks tähendas midagi sooja ja suurt ja head aga selle teise jaoks oli midagi tavalist ja tähtsusetut. Ja nüüd on Temal alles vaid pettumus ja tühjus ja.. Jah.
Ja nii ongi. Nüüd Tema istub ja mõtleb, et miks jälle kõik vastu seina lendas. Miks ei oleks võinud see kõik veidi kauem kesta. Miks oli selle kõige ajastus nii vale. Miksmiksmiks.
Ja miksmiksmiks peab see Temast kõik läbi käima, mitte ei või mööda minna.

(Mõjub veel jah see pärastlõunane tekiila ja veel hiljem manustatud ee.. eee.. muud asjad :D)

Igaljuhul, sain öeldud selle, mis vajas välja ütlemist ja palju parem on nüüd.
Või kas on ikka?

around and around and around..

Kirjutan kohe, ei oota hommikut.


Üleväsimus on oma töö teinud, tervis on täiesti korrast ära ja unegraafik on väga sassis. Ei peatu siin pikemalt.
Aja peaks maha võtma ja puhkama ja.... Aga no ei saa ju, faking jõulukoormus! Esmaspäeval juba oli nt ühe lauatäie asemel 3 kuhjaga lauatäit puhast posti eksole, mustast rääkimata. Ja no arvete aeg ei ole ju veel läbigi, seega on kaks koormust korraga, jeei. (mõned mõistavad :D).
Ja oeh, täna oli veel hullem.. Ja see on alles algus ju.. Ja no fakk, täiesti supergirl, ainult mina saan selliste asjadega hakkama, teistelt üldse ei paluta ka ju, teades, et nad nagunii ei suuda.. Ah, tööjutud !

Ma olen juba praegu kohati täiesti läbi omadega.. Supergirl'i võimed on kadumas.

Eile öösel magasin mingi 3 tunnikest. Töölt tulin mingi pool üks, siis mõtlesin et teen omale tassi kuuma kakaod ja kolan natu netis ja siis lähen magama, et hommikul jaksaks kell 7 tõusta eks..
Ja no tere-tore, kes muu saaks selise asjaga hakkama kui mitte mina- nimelt oli see suur tass(kui ma ütlen suur, siis ma mõtlen suuuur) kuuma kakaod üsna pea mu voodisse imbunud, jah, ma suutsin selle ümber ajada :D
No ja siis ma pesin ja mässasin selle voodiga tükk aega. Föönitasin keset ööd voodit, no tere hommikust eks.. :D:D:D
Lõpuks kui magama sain siis oli kell juba meeletult palju ja ega uni ju ka kohe ei tulnud ja.. Hommikul oli krdi raske üles saada ja end arsti juurde vedada. Aga hakkama sain. (Offkoorss.)
Verd võeti, nüüd käsi valutab, tööpäev oli täielik piin sellepärast !
(Aitäh muide sellele ühele inimesele, kes mulle hirmutavat pilti näitas ja oma kogemusi jagas, see oli tõesti "lohutav")

Oh well, mis siis veel?
Homme(Okei, sorry, täna) ma puhkan. Oleks vaja käia ja tegutseda tegelikult, aga ma ei usu et ma voodistki välja ajan end. Aga eks näis.


Üsna ebatavaline postitus minu poolt, või mis. Ma ju üldjuhul ei räägi siin oma tegemistest nii pikalt. Aga no näed, imesid ka juhtub vahest.


Kajastamata on jäänud muide see, et 8. Detsembril sai Haapsalus käidud Smilersit kuulamas. 1 unustamatu õhtu, aitäh teile!! :)


Kõik !


Olge musid.


Kiska.

Nina vastu klaasi surun, väljas sajab lund..

..hing on haige, süda valutab.

Kui töö mind täna päris maha ei murra, siis ma üritan homme siia miskit kirja panna. Öelda on ju tohutult palju.




Supernova - Kalifornia

Mõtle.

Take my thoughts for what they're worth.

Ma tahaks midagi kirjutada, hullult tahaks midagi kirjutada. Aga ma lihtsalt ei oska oma mõtteid koondada nii, nagu oleks vaja ja ma ei leia just neid õigeid sõnu, mida siis üksteise järel ritta seada. No ei tule mitte midagi välja.
Kui palju olen ma kirjutanud siia mustandeid, kui palju kordi ma olen tulnud siia kindla ideega midagi öelda ja lahkunud, avaldamata oma mõtteid.
Mis toimub?
Seda tahaks isegi teada.

Miski vaevab ja miski närib seespoolt, aga ma ei tea mis.
(Mida sa teed kui süda ulub, niutsub ja kraabib ja välja nurub)
It's killin' me.
Aga seda kuidagi muuta ma ei saa, ei oska.

Midagi head ka-
Viimane nädal-poolteist-kaks nüüd on mõnus olnud (jah, tööl pole ka kunagi igav, tsirkus ju :D)
Ja tänud selle ekstramõnusa nädala eest G-le, kellega ma ühte suurt unistust jagan ja kohati ka kõike muud... (Haah, kui tead siis tead :D:D)
Ülihea tunde suutsid tekitada ikka küll ja see jääb pikaks ajaks.
Ja ma loodan, et ei tule enam mitte kunagi sellist aega, kus me nii pikalt ei suhtleks, ei oskagi sinuta ju olla. Taasavastamine möödas, jätkame sealt, kuhu enne jäime.
Lihtsalt parim olid, oled ja jäädki alati parimaks. Ei saa seda mitte miski muuta, mitte miski :)



Supergirl to the rescue again. See You soon :*





Sister Hazel - Your winter.

It's not flying, it's falling with style.

You can sky rocket away from me
& never come back if you find another galaxy.
Far from here, with more room to fly,
Just leave me your stardust to remember you by..