elu on (vaid) mäng..

.. Ja ükskord tekib võimalus võita jackpot. Paraku on nii, et kui risk on justkui liialt suur, siis loobud. Kardad kaotada selle kõik, mis sul on. Loobud ja loodad, et kunagi tekib samasugune võimalus ja et ehk siis saad selle vastu võtta. Kardad muutust.
Aga kes ei riski, see šampust ju ei joo. Miks loobuda ühest heast ettepanekust, kui nähes selle ohte, käsi värisema hakkab? Kurat, värin läheb üle, aga sellist võimalust ei tulegi võibolla mitte kunagi enam.

Allmost doesn't count.
Ja samamoodi - see "võibolla" ja "vist". See pisike võimalus, et selline võimalus kordub- see ei ole piisav noh. Miski ei ole ju kindel.
Hiljem vaid tunned, et oledki oma õnnerongist maha jäänud. Aga kullake, siis ei ole enam midagi teha. Tõuse püsti, pühi tolm pükstelt ja higi otsaeest ning astu edasi. Sellised asjad tulebki lihtsalt üle elada.


That's it. Seekord siis nii.






Can we pretend that airplanes in the nightsky are like shooting stars, I could really use a wish right now, wish right now, wish right now. So true.

I’m takin' it slow, feedin' my flame, shufflin' the cards of Your game. And just in time, in the right place, suddenly I will play my ace.

Tean, et olen olnud viimasel ajal natu justkui liimist lahti ja mitte päris mina ise ja et siit saab lugeda vaid mingit jonnimist jne. Jah, paraku on nii, et selliseid asju on lihtsalt hea siin välja elada.

Aga tegelikkuses on siiski ka palju head ja toredat siin rutiini ja muu keskel :)
Ning jeps, siinkohal viskaks tänud teile kõigile, kes on leidnud enda ja minu tihedas graafikus aega. Aega, et teha neid vahvaid asju, mis me teinud oleme. :) Suvi :)))
Endiselt on asi kinni tahtmises ja need magamata ööd ja muu.. Noh, need kuuluvad asja juurde.
Ooh, need mõnusad suveööd :)

Plaanidest veidi- Homme ja ülehomme töölt vaba, jee. Homme õhtul tahaks maale sõita, oleks neljapäeva seal üksinduses ja siis reedel tuleks tööle ja öösel sõidaks maale jälle tagasi koos vennaga ja siis pühapäeval uuesti tööle.
Siis mingi mõnus töönädal jälle otsa ja.. Ja siis hull kuu algus ja.. Ja siiiiiiis, siis on puhkus :) Pisike, aga oi kui kuradi vajalik :P
Ja puhkus.. Puhkus võiks ja peaks tulema hea, mhm :)

Mis veel?

Ei teagi, ei ole nagu midagi erilist.




Don't worry, I'm okay now.
(On asju, mis teevad haiget endiselt ja mis jäävadki haiget tegema ja hinge närima, aga need kõik on sellised, millest lihtsalt peab üle astuma, sest et muudmoodi ei saa. Ega tohigi.)



Ja muusikasoovitus:

Külalised - Kõik saab korda.

Jah, saab küll.

It's hard to get into my world, but once You are in, You stay in.

Jälle oleks öelda niiiiii palju, aga on ka nii palju asju, mida siia lihtsalt ei saa kirjutada. Vaid veidi mainida ja vihjata võib ja kellel on vaja aru saada, see saab kah.

Üldiselt võib öelda, et.. ah mis siin ikka- kurb on olla. Ühe hetkega kadus miski, mis mulle päriselt korda läks ja KEEGI, kes tõsiselt südames oli. Ja on. Ja jääb ka vist.
Kurb, et.. et ma sellest varem aru ei saanud? Ei tahtnud saada? Et ma ei suutnud loobuda? Unustada? Lahti lasta? Jah.
(Ei ütleks, et see liiga karmilt kõlab vms. But U know me, right?)


That's it.


Ja kui sa nüüd tundsid end puudutatuna, siis keegi katsus sind.

tahan sinna kus on maasikad

..sest väljas sajab vihma
ja müristab
ja päike paistab
ja ma tahaks lihtsalt minna ja joosta paljajalu läbi lompide ! !



(Kuula juurde: Liisi Koikson - Vihmapiisad)