Reaalsus ikka taob kuklasse vahest.
Ja täie rauaga.
Valusalt.
Aga tegelt on see hea.
Kuidas?
On ju.
Sest vahest peabki chekkima, mis siin toimub.
Ja siis jälle tagasi Oma Maailma minema..
Eieiii, ärge nüüd arvake, et ma mingi hull oleks.
Või noh.. Jah.. :P
Aga mina tean kedagi, kes teab minust liigapalju asju, mida ta ei tohiks teada. Asju, mida ta on teada saanud ebaausaid võtteid kasutades. Asju, mis ei oleks iialgi pidanud temani jõudma. Aga shit happens. Nüüd ma olen targem vähemalt.
Iseenda vigadest ongi ju hea õppida. Mitte et ma seda alati teeks, aga siiski. Ja vigu on hea teha ka. Siis on osadel midagi, mille üle naerda. Ja siis saab teada, kes sul tegelikult alati kõrval on, kui vaja :)
Jah, ma olengi oma sõprades nii hullult kinni. Missiis? Nemad ongi põhjuseks, miks ma üldse midagi üritan.
Ja lõpetuseks:
-Kristjan says: Kui te sellele tüdrukule midagi ütlete, siis mõelge seda ka tõsiselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar