Part two.

Triine, sa loed mu mõtteid.
Olen siin juba tegelikult mitmel õhtul üritanud paar rida kirja panna, aga kunagi ei õnnestu midagi. Tead ju küll kuidas see on.
Igaljuhul, andesta.

Täna on ka suht off night, ei tule midagi. Ma ei tea, ma ei oska enam oma mõtteid kirja panna. Ja ega mul ei ole vist ka midagi kirjutada. Kõik on nii, nagu ikka on olnud. Ei midagi uut. Vist.

Ah ma ei teagi.. kohekohe on jõulud ja aastavahetus ka veel otsa ja.. Ja tahaks ju, et uus aasta tooks midagi uut ja head ja.. Aga mida? Mida ma ootan? MA EI TEA!
Ma tundun iseendalegi kuidagi ükskõikne(?) viimasel ajal, ei tea(jällegi) millest see tuleb. On mingi masendus peal lihtsalt.. Mitte koguaeg- eiei, lihtsalt kui õhtul jälle üksi kodus istun, kui pole päeva jooksul suurt midagi teinud.. Selline tavaline teema. Aga nagu alati- ma saan hakkama. Or maybe not.

Ma igatsen neid esmaspäevaõhtuseid istumisi kallis Triine.