Minut ?

Raske on olla siin Lasnamäe paneelseinte vahel. Jah, on koguaeg raske olnud, aga praegu.. Või õigemini vahest muutub see nii talumatult vastikuks lausa. Oot, jätsin ühe olulise osa välja. Raske on olla siin üksi. Can't really do nothin' about it tho. Kuigi jah, on vähe seda aega, kui ma siin tegelikult niimoodi.. nn tühjalt pean tiksuma. Ja see on hea. Aga.. It's the hardest part lihtsalt, mis järele on jäänud v nii.
See, kui tuled töölt koju (nojaa, ka kuskilt mujalt tulemine loeb muidugi jah) ja majaette jõudes vaatad lootusrikkalt üles oma akende poole ja seal valitseb pimedus.. See on see, mis vahest kuidagi eriliselt nõmedalt hinge poeb. See, et ei ole mitte kedagi ootamas ja sind ootab ees vaid tühi korter. Siinkohal ka üks mõte või soov suurele ringile – Kui kellelgi on pakkuda pikakarvalise taksi kutsikat, siis palun andke märku :))




Nii hullult tahaks veel kirjutada ja tahaks nii palju rääkida, öelda oleks niiiii palju.. Aga.. Locked mode. Unlock me please :)