vii gõu se-la-viii :D

Triinu ütleb: ngu ma tean et sa verbaalselt oled päääris kinnine inimene, annab ngu ropult tunda, kuigi sa oled mu üks paremaid sõbrannasid ja nagu kõige kauaaegseim sõbranna üldse
Triinu ütleb: aga kui sa kirjutad, sis se on lsilt vapustav, kuidas sa lased oma tunded valla.

Jah, Triinu soovitas mul jälle kirjutada.
Ja ma üritan midagi jälle luua.
Vaevalt küll, et mul midagi välja tuleb sellest, sest et mul ei ole mingit teemat millest kirjutada, mul ei ole inspiratsiooni, mul ei ole hetkel peal seda tunnet, mis vahest lihtsalt tuleb ja vallutab. Mul ei ole hetkel seda tunnet, millest peab kinni haarama alati, kui ta jälle tuleb.. Aga ma siiski proovin midagi kirjutada, sest võibolla see tunne alles tuleb. Võibolla ta on just parajasti poole tee peal. Võibolla kohekohe ta jõuab.
Paar seadistust..
Muusika..
Esimene lugu siis.. selline : http://youtube.com/watch?v=1-ywQp6roLQ
Nii, vägahea algus..
Alustaks?
Jah.

Ma ükspäev vaatasin pilte..
Fotosid st.
Ja leidsin ühe, kus peal oli Helina.. Mängis mu süntekaga.. Minu sünnipäev oli siis..
Ja ma mõtlesin, et peaks otsima üles need, kellega kunagi sai päevad läbi õues mängitud ja niisama oldud.
Ehk siis.. Helina ja tema vennakesed ja õekene.. Triin- teate küll, see kaheksandalt korruselt.. Ja kõik need poisid ja tüdrukud, kes peaaegu iga päev kogunesid meie maja ette, et siis ukakat mängida või maja kõrval pimekana mängida või maja taga rahvastepalli vi pioneeri mängida..
Ohjah, see oli kunagi ammu..
Mis nüüd on?
Nüüd on nii, et kui kuskil väikesed lapsed midagi väljas mängivad, siis tahaks ise nende seas olla.. Tahaks ise minna ja joosta autode taha peitu ja siis kui Ta lõpetab lugemise ja otsima tuleb ja kui ta parajasti on seal selle teise majanurga juures, siis kiirestikiiresti joosta ja lüüa vastu ust ja öelda rõõmust täiesti segasena "Uka-uka, mina prii!" Ja siis vaadata kuidas teised nurgatagant koguaeg piiluvad ja oma võimalust ootavad.. Ja vaadata kuidas Rommi ja Andres männimetsas istuvad, kuigi reeglite järgi sinna peitu joosta ei tohtinud.. Ja kui siis enamus olid juba peidust väljas ja "ukaukaminaprii" ära hõiganud või kes oli kotti löödud.. Siis ootasime kõik pingsalt seda viimast.. Viimaseks jätsime ju alati kokkuleppeliselt mõne poistest.. Ja kui ta siis jooksis kiiresti ukse poole, et kõik priiks lüüa.. siis kõik kiljusid ja karjusid ja.. Ohjah, see oli lõbus :)


Ja mu mõte jooksis kokku just.
Niiet.. tsau ;)