Unfold.

Mind häirib üks asi, mis ei tohiks häirida. Peas on keerlemas mõtted, mis peaksid kuskil kaugustes olema. Mul peaks olema sellest täiesti ükskõik, see ei tohiks mind häirida. Pigem vastupidi, ma peaks rahul olema. Vägagi rahul?
Aga no kurat, (vabandust) täiesti hullult lihtsalt häirib. Ja mul ei ole õrna aimugi kas ja millal see lõpu leiab. Mõtlen, et kuidas ma sain nii loll olla lihtsalt noh.
Tahaks päris palju öelda ja teha, aga ma tean, et see ei muuda midagi. Tahaks midagi, mida ei tohikski üldse tahta.(?) Ja seda enam ma seda tahan. Keelatud vili või midagi, noh.
Ma vihkan seda tunnet. Aga ometi ei saa ma kuidagi teha nii, et seda ei oleks. See lihtsalt süveneb ja süveneb ja süveneb. Kaua veel?


Ja ma tean, et mitte keegi ei saa aru, millest ma räägin. Aga nii ongi kõige parem. On kõige parem, kui ainult mina saan aru ja kui ainult mina pean selle pärast piinlema. Yeah, thats right.


Süda on offline ja mõistus on away, mhm.


Ja lõpetuseks nagu ikka, kuula lugu.


Nickelback - Id come 4 U.

PS! Ära topi oma nina asjadesse, mis sind ei puuduta, aitäh. :)