kusagil kaugel..

Ei rända mõtetes sinna kaugele tulevikku, sest ma nagunii ei suudaks ühtegi plaani täide viia.
Üritaks praeguse hetkega kuidagi hakkama saada ja siis millalgi vaatab edasi.
Kuigi..
Nüüd hakkasin ju mõtlema..
Natukene..
Aga ega sellest nagunii midagi välja ei tule, niiet vahetpole.

Niisiis..
Tulevikule ei mõtle.. aaaga.. minevikule?
Hetkel?
Natukene.
Tahes tahtmata jõuan ikka mõtetes kuhugi minevikku..
Olen kinni mingites mälestustes..
Ilusates hetkedes..
Ja siis avastan, et peaks ju tegelikult edasi liikuma.
Ja liigungi :)

Ja ikka ja jälle..
Meeldetuletus..
Mulle ei ole mõtet öelda ilusaid sõnu ja anda lubadusi ja..
Miks?
Sest ma jään neid uskuma.


ööd :*